Hosi:
Donatos da Conceição Martins
Nasaun sub-dezenvolvidu hanesan Timor-Leste oras ne’e esforsu hodi aselera, eleva dezenvolvimentu iha kondisaun hotu-hotu atu atinje moris ida ema hotu bele kontente no moris iha prosperu nia laran iha bem estar sosiál ba parte hotu-hotu, jeralmente dezenvolvimentu maka mudansa sosiál ida ne’ebé mai ho idea ou hanoin foun atu hamosu buat foun ba moris sosiál nian, objetivu mak iha kresimentu ne’ebé boot no atu hasa’e bem estar moris husi kondisaun sosiál ne’ebé ladiak ba di’ak no di’ak ba di’ak liu ou sustentavel, tuir kontestu ne’ebé nesesáriu, dezenvolvimentuhanesan prosesu mudansa ida ne’ebé akumula sistema sosiál hotu; ekonomia, edukasaun, teknolojia, polítika defeza, instituisaun, ambiente no kultura.
Dezenvolvimentu rai laran oras ne’e daudaun ita haree katak la’o neneik maibé buat balu kontinua la’o hela, dezenvovliemntu ita ko’alia haree liu ba setór ekonomia durante ne’e sei hetan rendimentu ne’ebé dependensia barak liu ba rekursu naun-renovavel hodi sustenta hela makina Estadu no konsumu domestika nian inklui aloka mos ba inisiu dezenvolve área seluk-seluk inklui área produtivu sira.
Politikamente durante tinan 10 resin nia-laran governu seidauk iha seriedade atu dezenvolve rekursu naturál, setór turismu nu’udar rekursu produtivu no potensia ekonómiku ne’ebé boot hodi esplora ho didiak atu eleva kresimentu ekonomia domestika.
Vizaun planu estrategiku dezenvolvimentu nasionál (PEDN) 2011-2030, kapitulu IV ko’alia kona–ba dezenvolvimentu ekonómiku nian katak Timor-Leste sei konstrui ekonomia ida moderna no diversifika ho baze maka agrikultura, turismu, indústria petrolíferu no setór privadu. Esperansa ba dezenvolvimentu setór turismu iha tinan 20 mai tan husi planu 2011-2030 ne’e makaita-nia objetivu atu ihasetór turismu ne’ebé enerjétiku no atraitivu, halo kontribuisaun signifikante ba empregu iha nasaun laran ho sustentabilidade ekonómiku, sosiál no ambientál, no ajuda promove imajen pozitivu Timor-Leste nian iha rai-li’ur, nomos área indústria ida ne’ebé ema sei hakarak servisu ba.
Jeralmente turismu hanesan atividade ida ne’ebé sai iha kontestu ekonómiku mundiál importante hanesan fonte ba empregu no rendimentu, nune’e turismu nu’udar movimentu ida ne’ebé temporáriu ema realiza ho modelu viajen ne’ebé la’o husi fatin ida ba fatin seluk iha ne’ebé influénsia husi istória, kultura, ambiente, paisajen, moris ema nian lahanesan, nune’e mos objetu turistíku saida maka unika iha fatin ida.
Turismu hanesan mos elementu importante ida ba dezenvolvimentu ekonómiku ba sosiedade iha fatin ida, iha ne’ebé turista sira vizita komunidade hodi hetan benefisiu iha aspeitu, ekonomia, sosiál, no kulturál liuhusi oferta no prokura, katak turista sira vizita no bukafatin turismu sira no komunidade oferese atividade oi-oin hanesan meiu atu hetan rendimentu no hamosu interasaun sosiál ne’ebé di’ak liu entre turista no komunidade lokál iha aspeitu relevante sira, iha fatin hanesan komunidade ne’ebé sai hanesan oferesedór maka komunidade ne’ebé mai ho organizasaun komunidade lokál ne’ebé organizadu iha ne’ebé bele halo servisu ida kolaborativu ho atendementu ba nessesidade husi turista sira.Nune’e objetu turístiku sira ne’ebé iha nu’udar destinu turístiku presiza kondisaun sirafavoravel parte ba infraestrutura báziku sira hanesan estrada, bee moos, saneamentu, ambiente, kultura, atividade ekonomia lokál, akomodasaun, seguransa, no atividade inter-relasaun seluk ne’ebé nesesáriu, pontu sira ne’e xavi maka iha partisipasaun komunidade lokál nian.
Atualmente, kontestu turismu fahe ba tipu; turismu komunitáriu, relijiozu, istóriku, kulturál, no eko-turismu no mos tipu seluk tan husi sira ne’ebé temi. Ikus-ikus ne’e ita haree kreatividade komunidade joven no estudante sira nian iha fatin estratejiku sira ne’ebé potensia ba paisajen naturál no nu’udar sitiu turístiku komunitáriu balun hahú dezenvolve, ho objetivu influénsia turista domestika atu hasa’e sira nia viajen no sente diferensia ambiente husi fatin ida ba fatin seluk, iha mos reseita ne’ebé diretamente ba komunidade ho grupu ne’ebé iha tantu indireta.
Haree ba kreatividade ne’e, turismu komunitáriu nu’udar dezenvolvimentu lokál ida ne’ebé inklusivu, partisipativu no sustentavel. Katak iha ne’ebé komunidade maka hasai rasik sira nia hanoin, organiza, buka rekursu no dezenvolve no hetan rendimentu no iha nia sustentabilidade; komunidade maka jere no hafurak liutan fatin ne’ebé dezenvolve.
Tuir prinsípiu,turismu komunitáriu katak sistema turismu ne’ebé hamosu sustentabilidade ba ambiente, sosiál no kulturál. Sitema ida ne’e sei maneja hosi komunidade no nain maka komunidade i benefisia ba komunidade enjerál ho ninia objetivu fó dalan ba vizitante atu hasa’e sira nia hanoin no estuda kona-ba komunidade no ema lokál nia lalaok moris loron-loron nian, haree husi prinsípiu ne’e rask tuir (Rest 1997) konsidera(CBT), community based tourism, is tourism that takes enviroment, sosiál and cultural sustainability into account. It is managed and owened by the community, for the community, with the purpose of enabling visitors to increase their awareness and learn about the community and local ways of life.
Hanesan ita hatene katak rekursu ne’ebé bele renova fila fali ou produtivu hanesanturismu,presiza iha seriedade polítika ida di’ak atu dezenvolve infraestruturabázika ida integradu inklui, no konservasaun valór tradisionál sira, valór istoriku, ambientál inklui kria formasaun jestaun ba komunidadeiha multi-área, fundamentalmente prosesu sira ne’e hotu tenke iha koordenasaun ida di’ak entre entidade hotu, hodi bele hetan rezultadu ida ho benefisiu mutua, nune’egarante benefisiu husi turismu komunitáriu, nune’e kresimentu ekonomia direta no indireta hasae rendimentu ekonomia komunidadelokál nian, situasaun ne’e hatudu maske polítika bele dezenvolve ho ambisaun boot maibé presiza planeamentu dezenvolvimentu ida di’ak hanesan motór atu orienta lala’ok ida ba mudansa nian.
Ko’alia ba planeamentu tuir :(Ginanjar Kartasasmita,1994) fó nia hanoin katak: Sebagai suatu proses perubahan ke arah yang lebih baik melalui upaya yang dilakukan secara terencana. komprensaun iha leten atu fó esplikasaun ida katak prosesu mudansa ida ba parte ne’ebé di’ak liu, tuir esforsu ne’ebé hala’o bazea ba planeamentu.
Importansia planeamentu di’ak atu bele garante hetan partisipasun direta husi komunidade no bele hatene no komprende informasaun ho di’ak mak jestaun ba kontinuasaun turismu komunitáriu, nune’e bele hamosu inisiativa kreativu sira tuir ambiente moris komunidade nian ne’ebé diferente ho fatinseluk, hodi nune’e turistas sira bele koñeseno hetan vizita di’ak liu tan.
Mekanizmu sira hanesan ne’e bele tulun ita nia komunidade, nune’e iha koñesementu no esperénsia bele dezenvolve di’ak liu tan potensia turístiku sira. Mesmu planeamentu sosiál prinsipalmente ligasaun ho finansiamentu, realmente kontestu sira ne’ebé koloka iha leten ita haree dezenvolvementu ba tipu turizmu sira seluk hanesan turismu relijiozu, kulturál, istóriku seidauk dezenvolve husi komunidade lokál sira no governu ho di’ak, maske sitiu sira ne’e nu’udar meiu ekonómiku alternative ne’ebé besik liu komunidade, bainhira dezenvolve ho di’ak sei hasae rendimentu komunitáriu liuhosi empregu no mos valór konservasaun ba potensia ne’ebé iha.
Turismu komunitáriu ne’e dalan di’ak liu atu dezenvolve ho seriu hodi garante sustentabilidade iha inisiu dezenvolve planu projetu komunitáriu sira planementu tenke husi komunidade maka ba governu, nune’e bele garante partisipasaun komunidade nian nu’udar assuntu partisipasaun komunidade sai save ba planeamentu, implementasaun no sustentabilidade.
Partisipasaun ne’e nu’udar asaun ne’ebé partisipa ou hola parte, halo intervensaun, hato’o, fahe no envolve iha halo desizaun ba planu projetu ruma, partisipasaun mai husi parte relevante sira iha ne’ebé ho objetivu hanesan ba atividade ruma ka planu ruma, atu atinje rezultaduho di’ak. Partisipasaun mos maka kompozisaun entre individu eh grupu iha halo desizaun, implementasaun, benefisiu no avaliasaun tuir atividade ka planu ruma ne’ebé iha organizasaun ou projetu sira.
Ko’alia ba partisipasaun tuir : Cohen & Hoff (1977 ; 8) fó hanoin pontu ha’at prinsipalmente kona ba partisipasaun hanesan :
1). Participation in decision making; 2). Participation in implementation; 3). Participation in benefits, and 4). participation in evaluation.
Turismu komunitáriu ne’ebé komunidade maka sai nain jere no hetan benefisiu, nesesáriu mos governu liuhusi parte relevante sira fó atensaun nu’udar nain husi dezenvolvimentu ho baze husi komunidade,presiza hamosu grupu kréditu kiik, apoiu formasaun jestaun iha área oi-oin, hanesan atendemendu, akomodasaun, seguransa, utilizasaun fasilidade no seluk tan, nune’e bele hetan nia sustentabilidade.
Konseitu sustentabilidade hahú diskute iha nasoins unidas kona-ba meiu ambiente umanu (united Nations conference on the human environment-UNCHE), ne’ebé realiza iha Suécia, iha sidade Estocolmo iha loron 5 to’o 16 juñu 1972, iha ne’ebé konferénsia dahuluk organizasaun nasoins unidas ne’e kona ba meiu ambiente no diskute atividade umanu ne’ebé relasaun ho meiu ambiente.[1]
Iha tinan 1973 depois tinan ida konferénsia estocolmo, sustentabilidade nia projesaun mundiál akontese iha tinan 1987, konseitu ida ne’e parte prinsípiu ida husi atendementu nessesidade bázika ba populasaun agora no kompromete ba padraun moris ba futuru jerasaun sira tuir mai iha utilizasaun rekursu ne’ebé akontese ho forma iha kresimentu ekonómiku ba tempu naruk.
Konseitu sustentabilidadekonsidera katak utilizasaun rekursu naturál sira ne’ebé iha benefisiu ba komunidade nia moris presiza fó atensaun ho seriedade atu kuida no jere ho di’ak, nune’e bele garante resposta ida ba suporta nesesidade komunidade agora no bele disponibiliza to’o futuru jerasaun tuir mai nafatin uza.
Nessesidade fundamentalmente ne’ebé koloka iha leten kona ba turismu komunitáriu no nia sustentabilidade realidade hatudu katak maske Tmor-Leste potensiál tebes no estratejiku iha setór turismu ho tipu oi-oin maibé preokupasaun ida ne’ebé sai nafatin kestaun bebeik iha era dezenvolvimentu ne’e makaseriedade polítika atu dezenvolve turismu seidauk define didiak, infraestrutura bázika sira seidauk di’ak iha fatin lokál sira ne’ebé potensia, estrada, bee moos, saneamentu, no seluk tan.
Maske nune’e iha ona fatin balu ne’ebé komunidade rasik inisia ona hodi fó atensaun no influénsia husi komunidade fatin seluk mos hahú deskobre fatin estratejiku sira no dezenvolve rasik hodi fó kontribuisaun ba dezenvolvimentu komunitáriu iha lokál naturál sira.
Atu atinje ba meta ne’ebé hatur ona iha iha PEDN 2011-2030, katak Timor-Leste sei sai nasaun ida ho rendimentu mediu iha tinan 2030 maibé realidade hatudu 2011-2015 nu’udar kurtu prazu no 2016-2021 nu’udar mediu prazu bele dehan remata ona maibé setór turismu seidauk la’o ba oin, tanba tinan 10 resin orsamentu iha la’o normál maibé polítika ba planeamentu seidauk integra ho didiak.
Ikus liu atu fó konkluzaun ida ba turismo komunitáriu ida atu garante nia sustentabilidade no hamosu empregu iha rai laran maka presiza seriedade polítika ida inklusivu iha planementu dezenvolvimentu sosiál ida intregradu, investe orsamentu ida sustentavel iha dezenvovle infraestrutura bázika sira, enkoraja partisipasaun komunidade ida ne’ebé partisipativu, fó formasaun jestaun bázika ba komunidade no formasaun profisionál seluk liga ba atendementu, skilliha lingua, no seluk tan, fasilita kréditu funan kiik ba grupu komunidade no ajuda promosaun ida di’ak iha merkadu nasionál no internasionál
Pontu importante sira ne’e bele kontruibui hodi ajuda estimula oportunidade empregu iha rai laran ba joven sira no hasa’e kresimentu ekonomia familiár no ajuda tebes konsiensia komunidade nian mos hodi fó konservasaun ba meiu ambiente kultura no valór lokál sira maka eziste, tanba turizmu komunitáriu muda estratejia dezenvolvimentu ba komunidade lokál sai nain ho maneia uza komunidade rurál ne’ebé maka maneja setór turismu ho partisipasaun ema lokál nian, nune’e turizmu komunitáriu la’ós perfeitu liu ba solusiona problema hotu maibé nia iha valór boot liu haree husi save importante sira hanesan fó valór ba rekursu naturál sei preserva ho didiak, ekonomia lokál husi produsaun no rendimentu direta no indireta husi vizita ne’ebé iha, kustume no kultura maka diferente ema hakarak hatene, paisajen naturál sira naturalmente iha, hamosu interasaun sosiál fahe hanoin, normas ideolojia di’ak entre ema lokál sira no ema turista sira kona ba istória,atividade moris, no hamosu mos relasaun sosiál ne’ebé di’ak liu tan husi ema ida ho ema seluk husi fatin ida ho fatin seluk.
Hakerek nain nu’udarEstudante Departamentu Dezenvolvimentu Komunitáriu, Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL)