DILI, 26 Maiu 2026 (TATOLI)—Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) realiza talk show kona-ba “Honrar o Passado, Fortalecer o Presente e Construir o Futuro”, ne’ebé konvida oradór oioin hodi hato’o sira-nia perspetiva ba estudante sira iha Auditóriu Fakuldade Siénsia Sosiál, Kaikoli, Tersa ne’e, tanba papél juventude no universidade hanesan xave importante ba dezenvolvimentu sustentavel iha Timor-Leste (TL).
Oradór Tenente Jenerál, Falur Rate Laek, ne’ebé ko’alia kona-ba “O papel das Forças de Defesa de Timor-Leste sobre a Consolidação da Paz, a Unidade Nacional e as Lições do Passado na Construção da Identidade Nacional”, katak Timor-Leste presiza investimentu boot liubá juventude atubele muda mentalidade no prepara jerasaun ne’ebé iha responsabilidade ba nasaun no povu ida-ne’e.
“Agora ne’e mak tenke investe maka’as hodi muda mentalidade timoroan sira atu servisu ho onestidade, lealdade no, liuliu, ho espíritu patriotizmu no nasionalizmu ba ita-nia rai,” Falur hateten iha nia intervensaun.
Nia salienta prosesu formasaun no sosializasaun ne’ebé implementa iha instituisaun F-FDTL reflete esforsu mudansa jerasionál. Maski iha pratika ka fallansu balun ne’ebé dalaruma mosu, husu públiku atu la jeneraliza katak fundadór sira husik sistema ne’ebé ladi’ak.
“Sira bele halo sala, maibé sira la halo buat aat. Iha fundamentu, sira hakarak harii doutrina no sistema ida-ne’ebé di’ak liuhosi lei ne’ebé forte,” Falur Rate Laek hateten.
Nune’e mós, Oradór Profesór Vicente Faria hatutan katak molok ko’alia kona-ba dezenvolvimentu sustentavel, importante atu komprende uluk papél universidade la’ós de’it fó títulu akadémiku, maibé mós tenke forma sidadaun krítiku no intelektuál.
Tuir nia, universidade tenke halo servisu bazeia ba prinsípiu siénsia ne’ebé rigorozu, sistemátiku, objetivu no universál, tuir padraun akadémika internasionál.
“Kritériu siénsia nian tenke bazeia ba metodolojia rigoroza, sistematizasaun, objetividade bazeia ba dadus no faktu no universalidade. Siénsia la’ós de’it etiketa ka interpretasaun sein evidénsia,” Vicente subliña.
Nia argumenta, bazeia ba kritéria hosi Ronald Barnett (1992), universidade tenke hala’o kna’ar prinsipál tolu: prepara rekursu umanu ho kualifikasaun, promove peskiza no inovasaun, no sai ajente transformasaun sosial liuhosi pensamentu krítiku.
Relasiona ho Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS/SDGs), nia hatudu preokupasaun kona-ba taxa malnutrisaun ne’ebé sei aas iha Timor-Leste, kualidade edukasaun, asesu ba bee-moos no saneamentu no limitadu asesu dijitál iha área rurál sira.
Aleinde ne’e, nia mós krítika frakeza sistema justisa nian, inklui funsionamentu Tribunál Supremu Justisa no kapasidade profisionál balun hosi juís sira, entaun situasaun ne’e hatudu katak Estadu Direitu iha Timor-Leste sei enfrenta dezafiu boot.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade





