DILI, 25 Maiu 2026 (TATOLI)–Portavós Kombatente Libertasaun Nasionál Suku Bebonuk, Ajeco Soares, lamenta ho desizaun Ministru Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál, Gil da Costa ‘Oan-Soro’ ne’ebé anula estatutu mártir ba Saudozu Viríssimo Dias Quintas.
“Relasiona ho despaisu husi Ministru Gil da Costa Monteiro ‘Oan Soru’ nú. 005/MACLN/IV/2026, nu’udar Kombatente ba Libertasaun Nasionál la konkorda ho desizaun ne’e hodi anula Saudozu Veríssimo Dias Quintas ninia Estatutu nu’udar Mártir ba Libertasaun Nasionál,” Portavós hato’o ba Jornalista sira, iha Rezidénsia Bebonuk, Kuarta ne’e.
Nia dehan, iha notifikasaun ba desizaun Ref:31/MACLN/IV/2026, 21 Abríl 2026 kona-ba anulasaun, kontráriu ho despaisu nú. º/SECLN-VIIIGC/IX/2019, katak prosesu sira ne’ebé pendente ka dadus sira neʼebé mak altera válidu ka la válidu kona-ba reklamasaun oυ kontestasaun korrespondente ho rejistu dahuluk (2003-2005) sira ne’e taka tiha ona hahú husi despaisu ne’ebé tama iha vigór.
Portavós ne’e haktuir, inimigu oho Saudozu Veríssimo Dias Quintas ne’ebé defende ukun rasik-an.
“Saudozu Veríssimo Dias Quintas la inklui Direita iha Massakre Muapitini iha loron 08 Dezembru 1983 hodi hamate nia maluk sira seluk, maibé partisipa indireta ka ko-autór ba Masakre referidu (tanba inimigu mak obriga). Hanesan temi ona iha despaisu Ministru nian,” nia akresenta.
Portavós hatutan, Saudozu Veríssimo Dias Quintas, hetan oho husi inimigu (Milísia pro-otonomia) iha tinan 1999, kauza husi ninia envolvimentu ba prosesu luta ba Libertasaun Nasionál husi nível rejionál, munisipál to’o nasionál, ho nune’e jurídikamente rekoñese nu’udar Mártir ba Libertasaun Nasionál ho ficha rejistu nú. MFA-MFAA 02888 no kondekora ho orden FALINTIL iha 06/12/2011.
“Saudozu Veríssimu Dias Quintas partisipa ativu iha prosesu ukun rasik-an, ikus mai nu’udar Mártir ba Libertasaun Nasionál ho rejistu konstante iha baze ba Kombatente ba Libertasaun Nasionál Timor-Leste editadu sobrevivénsia,” nia katak.
Notísia relevante : MAKLN deside halakon direitu Pensaun Mártir ba Saudozo Verissimo Dias Quintas
Nia konta tuir, Koodenadór CNRT Lautein nu’udar ajitasaun, door to door ka propaganda iha Munisípiu Lautein hodi hili ukun resik-an hamutuk ho maluk sira seluk husi iha Munisípiu Lautein, Saudazu Veríssimo Dias Quintas hetan pedidu husi St. Renon Setak, hodi oferese nia rezidénsia hodi han iha sede Conselho Nacional de Resistência Timorense (CNET) iha tinan 1998-1999 ba preparasaun referendu no ikus mai Saudazu hetan oho husi ninia inimigu iha ninia rezidénsia rasik.
“Nu’udar Kombatente ba Libertasaun Nasionál husu ba MAKLN (Ministériu Asuntu Kombatente no Libertasaun Nasionál) atu sita Komisaun Verifikasaun ba baze dadus Saudozu Veríssimu Dias Quintas ninian, hahú husi suku, postu, munisípiu to’o ba nasionál atu hola responsabilidade tomak ba rekoñesimentu no atribuisaun Títulu Mártir Libertasaun Naisonal ba Saudazu Veríssimu Dias Quintas ninian,” nia tenik.
Portavós husu, karik iha erru ruma ba verifikasaun dokumentu administartiva relasiona ho Saudozu Veríssimu Dias Quintas ninian Luta ba Libertasaun Nasionál, Komisaun Verifikasaun dadus husi suku, postu, munisípiu to’o nasionál, nu’udar Kombatente Libertasaun Nasionál, husu ba Ministru Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál atu loke investigasaun profunda ba Komisáriu no ekipa tomak mak destakadu iha Munísipiu Lautein, ne’ebé mak haktuir termu iha nú. 2 husi artigu 51. Dekretu-Lei nú. 32 loron 27 Agostu, kona-ba Rejime Prosedimentu Administrativa nian, Nulidade ba Aktus Administartiva sira.
Konsidera mós ba termus iha nú. 4 artigu 18 Lei nú. 3/2024, 12 Juñu, determina katak denúnsia kontra sé mak falsifika deklarasaun, informasaun ou dokumentu prova sira iha luta Libertasaun Nasionál relativa hodi rezulta atribuisaun indevida kualidade nu’udar Kombatente ou Mártir ba Libertasaun Nasionál ou outru benefísiu seluk, prosesu tuir lei ne’ebé mak vigór iha nasaun RDTL.
Kria ekipa independente
Ajeco Soares nu’udar Kombatente ba Libertasaun Nasionál, sujere ba MAKLN atu kria ekipa independente ida tun iha baze hodi investiga kle’an ba prosesu verifikasaun dadus mak temi tiha ona iha nú. 3.4 no 5 iha pedidu nia laran molok foti desizaun.
“Nu’udar Kombatente ba Libertasaun Nasional atu reavalia ka hare filafali Saudozu Veríssimo Dias Quintas nia Estatutu nu’udar Martir ba Libertasaun Nasionál (labele haree/rona de’it husi parte balun nia reklamasaun), ikus mai halo Saudozu lakon Títulu nu’udar Mártir ba Libertsaun Nasionál,” nia hato’o.
Portavós husu Ministru Asuntu Kombate Libertasaun Nasionál, molok foti desizaun, tuir loloos tenke notifika ba parte sira hodi halo tentativa konsiliasaun ka mediasaun, atu nune’e labele mosu dúvida ka polémika iha públiku. Tanba haktuir ba prosedimentu administrativa, molok Ministru hasai despaisu hodi anula estatutu Saudozu Veríssimo Dias Quintas nia títulu nu’udar Mártir ba Libertasaun Naasional, tenki iha uluk desizaun husi Tribunál.
“Nu’udar Kombatente ba Libertasaun Nasional, konsidera katak Ministru nia despaisu nú. 05/MACLN/IV/2026 laiha forsa jurídika, razaun desizaun parsiál,” nia subliña.
Ajeco haktuir, nu’udar Kombatente ba Libertasaun Nasionál, husu ba Ministru Kombatente Libertasaun Nasionál atu hare filafali despaisu hodi konsidera Saudozu Veríssimo Dias Quintas nia títulu nu’udar Mártir ba Libertasaun Nasionál, molok iha desizaun definitivu husi Tribunál ka desizaun tránzitada ein-julgadu.
Nia hateten, nu’udar Kombatente ba Libertasaun Nasional, husu ba família saudozu Veríssimu Dias Quintas ninian, atu kontinua luta nafatin ba direitu saudozu nian hodi hetan justisa ne’ebe loloos.
“Nu’udar Kombatente ba Libertasaun Nasionál husu ba Señor Luciano Maubere atu hato’o mós reklamasaun ba Prezidente Repúblika hodi anula ka hasai tiha kondekorasaun (dedikasaun servisu nu’udar Defensór Públiku ho tinan ne’ebé naruk 20 anos nia kareira) iha 19/05/2026 iha Palásiu Preszidente ba Saudozu Veríssimu Dias,” nia dehan.
Portavós rekomenda ba MAKLN no Ministériu relevante sira seluk inklui Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ) atu forma ekipa independente ida hodi rekolla dadus ba adversáriu polítiku sira iha tinan 1999 ne’ebé mak daudaun hamahon-an hela iha instituisaun Estadu, Sosiedade Sivil no instituisaun sira seluk, moris livre hela iha nasaun nia laran hodi hetan lukru/goza indepénsia ida-ne’ebé mak sosa ho isin no raan.
“Nu’udar Kombatente ba Libertasaun Nasionál, hanoin katak ho boa administrasaun públika, atu halo desizaun tenke transparente, imparsiál no tuir lei hodi promove justisa administrativa,” nia hato’o.
Jornalista : Natalino Costa
Editora : Julia Chatarina





