Haforsa protesaun sosiál, MSSI no UNFPA asina akordu entendimentu

DILI, 24 Agostu 2026 (TATOLI)—Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) no Fundu Populasaun hosi Nasaun Unida (UNFPA-sigla ingleza), asina akordu entendimentu kona-ba Programa Hametin Família no Salvaguarda Protesaun Labarik iha Online Seguru, Segunda ne’e, iha Salaun MSSI, Kaikoli.
Objetivu hosi programa ne’e atu hametin sistema protesaun sosiál no protesaun ba labarik, feto no família sira, nune’e ema hotu-hotu, liuliu labarik, feto no grupu vulnerável sira, bele moris ho seguransa, dignidade no oportunidade.
Ministra Solidariedade Sosial no Inkluzaun, Verónica das Dores, informa presiza iha protesaun ba labarik iha era dijitál tanba mundu muda-aan lalais. Teknolojia no internet sai ona parte importante husi moris loroloron. Labarik sira uza telemóvel, internet no mídia sosiál atu aprende, halo komunikasaun, buka informasaun no halo amizade. Maibé, aleinde oportunidade ne’ebé teknolojia oferese, iha mós risku sira-ne’ebé tenke haree ho seriedade.
Online seguru la’ós responsabilidade Governu mesak maibé mós responsabilidade família, eskola, komunidade, organizasaun sosiál, setór privadu, parseiru dezenvolvimentu no sosiedade tomak.
Programa Hametin Família no Salvaguarda Protesaun Labarik iha Online Seguru mai atu aumenta koñesimentu, kapasidade nо responsabilidade família no komunidade, atubele prevene no responde ba risku sira ne’ebé labarik sira bele hasoru iha ambiente online.
“Ha’u hakarak subliña katak labarik idaidak iha direitu atu moris, dezenvolve, aprende no uza teknolojia iha ambiente ne’ebé seguru, respeitu no livre husi violénsia no esplorasaun. Hametin família hanesan liña protesaun dahuluk. Tanba ne’e, ita tenke hametin família sira ho koñesimentu no kapasidade ne’ebé presiza, la’ós de’it atu fó nesesidade bázika ba labarik, maibé mós atu orienta no akompaña labarik sira bainhira sira uza internet no mídia sosiál,” nia dehan ba jornalista sira.
Ministra Verónica apela ba inan-aman no família sira, katak ko’alia ho oan sira kona-ba internet. Hatene saida mak sira haree, ho sé mak sira ko’alia, no saida mak sira sente bainhira uza mídia sosiál. Aleinde liuhusi kontrolu, presiza mós iha konfiansa no komunikasaun ba malu.
“Ba labarik no foin-sa’e sira, internet bele sai ferramentu di’ak tebes ba imi-nia futuru. Uza teknolojia atu aprende, dezenvolve talentu no halo komunikasaun di’ak. Maibé, kuidadu ho ema ne’ebé imi koñese online, informasaun ne’ebé imi fahe no konteúdu ne’ebé imi asesu. Bainhira imi sente katak iha buat ruma la seguru, la presiza ta’uk atu buka ajuda. Ko’alia ho inan-aman, profesór, ema ne’ebé imi fiar, ka uza mekanizmu protesaun ne’ebé disponivel,” nia subliña.
Ba ChildFund, UNFPA, TAF no parseiru dezenvolvimentu sira hotu, MSSI fiar katak parseria mak xave ba susesu. Governu labele halo buat hotu mesak maibé presiza kontribuisaun husi sosiedade sivíl, Nasaun Unida, organizasaun internasionál, setór privadu, komunidade no família sira.
“Labarik nia protesaun mak responsabilidade ita hotu nian. Ita presiza kontinua fahe koñesimentu, rekursu, esperiénsia no inovasaun sira, atubele hametin sistema protesaun sosiál no protesaun labarik iha Timor-Leste,” Verónica tenik.
Entretantu, Reprezentante UNFPA, Navchaa Suren, hateten programa UNFPA foun iha Timor-Leste ba tinan 2026-2030, ne’e hetan aprovasaun hosi Governu, área apoiu prinsipál ida mak sei kontinua sai hanesan prevensaun no resposta ba VBJ.
“Ami haksolok tebes atu kontinua ami-nia parseria hodi asina MoU ho MSSI. Ida-ne’e hanesan testamentu ida ba ita-nia kompromisu hamutuk atu asegura katak bainhira feto ka labarik-feto ida hetan violénsia, nia hetan tilun ne’ebé bele rona nia, proteje no fornese ho kuidadu no apoiu ne’ebé nia presiza,” nia akresenta.
Liuhosi parseria ida-ne’e, parte rua nia kompromisu hamutuk nakfilak ba asaun ho koordenasaun multi-setoriál, jestaun kazu, kapasidade fronteira, sistema referénsia, jestaun dadus no informasaun.
Iha parte seluk, Diretora ChildFund, Alzira dos Reis, dehan ida-ne’e forma ChildFund nia kompromisu konjuntu tradús ba asaun sira liuhosi hamriik iha koordenasaun múltiplu no jestaun kazu nian.
“Mai ita servisu hamutuk ba kualker violénsia bazeia ba jéneru no harii sosiedade ne’ebé feto no labarik feto sira bele livre husi violénsia no diskriminasaun, la haree ba sira nia background no sirkunstánsia,” nia dehan.
Aleinde ne’e, Reprezentante The Asia Fundation, Heidi Arbukcle, haktuir asinatura memorandu entendimentu ho Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, ne’e atu forma entre instituisaun rua servisu hamutuk liuhusi parseria sira-ne’e.
“Ha’u hakarak rekoñese lideransa Ministériu Inkluzaun Solidariedade Sosiál hodi avansa serbisu importante ida-ne’e. Husik ha’u espresa ha’u-nia apresiasaun, tanba ho ita-nia kolaborasaun, vizaun, no dedikasaun. Ami hein ba etapa tuirmai hosi parseria ida-ne’e no serbisu fahe,” nia esplika.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade

