Top

Simeira siénsia ba dezenvolvimentu atu transforma diversidade naturál no umanu

IMG_4529 copy

DILI, 24 Agostu 2026 (TATOLI)—Timor-Leste ofisialmente abertura simeira siénsia ba dezenvolvimentu 2026 no konsidera simeira ne’e importante atu transforma ita-nia diversidade naturál no umanu ne’ebé estraordináriu ba solusaun ba agrikultura, saúde, edukasaun, no prosperidade sustentável.

Simeira siénsia ba dezenvolvimentu ne’e ho objetivu atu halibur Laureadu Nobel, manan-na’in Prémiu Turing, sientista, inovadór, pensadór, edukadór, peskizadór no líder sira husi mundu tomak iha enkontru sientífika boot ne’ebé maka realiza iha Sudeste Aziátiku.

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hato’o boas-vindas ba distintu Laureadu Nobel, sientista, peskizadór no konvidadu internasionál sira hotu mai Timor-Leste.

“Imi-nia prezensa iha ne’e hanesan jestu konfiansa ida-ne’ebé kle’an ba ami-nia nasaun no iha poténsia ba ami-nia povu nian,” Prezidente Repúblika relata iha CCD, ohin.

Xefe Estadu dehan, simeira ida-ne’e la’ós de’it halibur malu ida maibé hanesan deklarasaun ida katak Timor-Leste prontu atu hakat liuhusi konsumu koñesimentu ba kria koñesimentu.

“Ita tenke transforma ita-nia diversidade naturál no umanu ne’ebé estraordináriu ba solusaun ba agrikultura, saúde, edukasaun no prosperidade sustentável,” Laureadu Or’emiu Nobel da Páz ne’e afirma.

Nia konsidera siénsia tenke serbí ita-nia povu, no ita-nia joven sira tenke hatene katak futuru nasaun ida-ne’e nian sei harii la’ós de’it husi Governu, maibé husi imi-nia kuriozidade, aten-barani, no mehi sira.

“Hein katak Simeira ida-ne’e hamosu la’ós de’it parseria no peskiza, maibé mós ba kultura nasionál foun ida-ne’ebé valoriza koñesimentu nu’udar fundasaun ba ita-nia dezenvolvimentu durável. esforsu konjuntu ida-ne’e inspira ligasaun durável no futuru ne’ebé naroman ba ema hotu”, nia énfaze.

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, sente orgullu tebes atu fó bein-vindu no fó onra tebes tanba sientista, peskizadór no lider distínguidu barak maka viajen mai nasaun foinsa’e ba simeira importante ida-ne’e.

“Durante tinan-24, luta povu Timor-Leste nian mak soberánia. Ami luta tanba ami fiar katak ami iha direitu atu deside ami-nia futuru rasik no katak nasaun seluk labele deside ami-nia future,” nia dehan.

PM Xanana dehan, Timor-Leste tenke ultrapasa heransa husi tinan barak nia konflitu, estabelese instituisaun demokrátika, hari’i estadu ida-ne’ebé funsiona no hahú harii infraestrutura nasionál ne’ebé nasaun presiza.

“Maibé ami hari’i sosiedade ne’ebé dame no tolerante no Estadu demokrátiku, ho respeitu ba dignidade umanu no ba Estadu direitu, ohin ami-nia dezáfiu mak dezenvolvimentu,” Xefe Governu informa.

Líder nasionál ne’e dehan, TL presiza kuidadu saúde, edukasaun ne’ebé di’ak-liu, seguransa alimentár ne’ebé aas liu, agrikultura ne’ebé produtivu liu, aleinde presiza ekonomia ida-ne’ebé bele fó servisu no oportunidade ba joven sira.

“Ne’eduni siénsia importante tebes ba ita-nia dezenvolvimentu, siénsia no teknolojia hadi’a ona ema-nia moris no ajuda nasaun sira atu dezenvolve ho prosperu,” nia hateten.

Nia hatutan, siénsia muda buat ne’ebé ema bele halo, ba Timor-Leste, ida-ne’e importante liu tanba obstákulu boot ida ba ita-nia dezenvolvimentu mak falta ema ho abilidade no koñesimentu espesiál.

“Entaun sei presiza tempu atu edukasaun no treina médiku, enjeñeiru, sientista, profesór, traballadór no fontes seluk ne’ebé ami-nia dezenvolvimentu presiza. Tanba ne’e laiha substituisaun ba investimentu iha ami-nia ema,” nia hateten.

Enkuantu iha loron ofisiál dahuluk husi simeira ne’e iha série diskusaun painél nivel aas nian ne’ebé ezamina papél siénsia nian iha dezenvolvimentu nasionál hanesan: Siénsia iha servisu dezenvolvimentu nian; Siénsia no transformasaun ekonómika; Alimentár no sustenta planeta.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!