iklan

NASIONÁL, INTERNASIONÁL, HEADLINE, POLÍTIKA

MNEK: “vota abstensaun ba situasaun Myanmar tuir konsisténsia polítika externa”

MNEK: “vota abstensaun ba situasaun Myanmar tuir konsisténsia polítika externa”

Ministra Negósiu estranjeiru no Kooperasaun, Adaljiza Albertina Xavier Reis Magno. Imajen TATOLI/Egas Cristóvão

DILI, 23 juñu 2021 (TATOLI)–Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun​(MNEK), Adaljiza Albertina Xavier Reis Magno, hateten, pozisaun Timor-Leste vota abstensaun ba Rezolusaun Organizaun Nasaun Unida (ONU) kona-ba situasaun iha Myanmar ne’e tuir konsisténsia polítika externa Estadu Timor-Leste.

“Timor-Leste fó votu abstensaun ba Rezolusaun kona-ba Myanmar nia problema hahú hosi 2010 to’o ohin. Nune’e votasaun iha Nova Iorke  hatudu konsisténsia polítika externa ne’ebé Estadu Timor-Leste seidauk muda,” Ministra Adaljiza hateten iha Palasiu Governu, kuarta ne’e.

Rezolusaun ne’e kondena junta militár no hatun Governu eleitu Myanmar iha fevereiru 2021 liubá.

Estadu Timor-Leste reprezenta hosi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), sesta (18/06), partisipa iha Asembleia Jerál ONU iha Nova Iorke no fó votu abstein ba rezolusaun ne’e.

Maski nune’e, rezolusaun ne’e pasa ho votu maioria favorável hosi nasaun 119 no nasaun 36 deside abtensaun, inklui nasaun sudeste aziátiku hanesan Brunei Darusalam, Thailándia, Laos no Kamboja fó votu abstensaun hodi fó biban Myanmar rezolve problema rai-laran.

Ba kestaun ne’e, Ministra komunika ona ba Primeiru-Ministru atu hamutuk ho Prezidente Repúblika inklui Parlamentu Nasionál hodi haree fali posizaun Timor-Leste ba Myanmar.

Maibé, nia rekoñese  MNEK  presiza adapta Estadu nia polítika externa tuir situasaun eziji, tanba ne’e presiza duni atu revee maibé dezisaun tenke mai hosi Estadu.

“Prezidente Repúblika no Primeiru-Ministru mak tenke deside, tanba ha’u hanesan MNEK lakohi sai fali kritikadu tanba halo tuir posizaun Estadu nian durante ne’e no la inventa buat ida,” nia akresenta.

Presiza iha konsentrasaun polítika atu muda pozisaun externa

Estadu Timor-Leste nia posizaun balun nunka muda  hanesan One-China Policy, auto determinasaun Palestina, auto determinasaun Sahara Osidentál no reforma konsellu seguransa inklui Myanmar.

“Atu vota a-favór tenke halo konsertasaun polítika filafali iha Estadu nia laran tanba MNEK halo tuir kompétensia Estadu ne’ebé deside ona ba polítika externa nian,” nia esplika.

Tuir Ministra, Estadu nunka muda posizaun maibé votasaun iha ne’ebá kontinua.

“Iha rai-laran ita tenke halo konsertasaun polítika tuir evolusaun, nune’e iha futuru ita vota a-favór, maibé diskusaun ne’e tenke mai hosi Estadu,” nia  hatutan.

Tuir governante ne’e,  MNEK laiha kompeténsia atu muda pozisaun sein iha konsertasaun polítika Estadu tanba rezolusaun ne’e loloos aprova ho konsensu, maibé derepente iha sesaun ne’e husu halo votasaun, enkuantu antes ne’e MNEK la halo konsultasaun tanba tempu limitadu no haree ba pozisaun Estadu Timor-Leste klaru atu vota konsiénsia ou absetensaun.

“Laiha konsultasaun tanba prosesu votasaun halo konsensu de’it, entaun ita la presiza konsulta tanba nasaun hotu konsensu, maibé derepente nasaun Belarus husu halo votasaun. Entaun tempu limitadu tebes atu konsulta alargada ba kestaun ne’ebé boot loos.  Maibé Ita mós iha posizaun ne’ebé mantein iha tinan 11 nia laran entaun ita vota abstein,” nia haktuir.

Nia dehan, Timor-Leste bele revee fali pozisaun atu polítika externa bele responde fali ho situasaun jerál.

“Maski ita votu abstensaun, maibé laiha implikasaun tanba votu ne’e la obriga ema ida no hanesan rezolusaun ida,” nia subliña.

Antes ne’e, Asembleia Jerál ONU husu ba país membru hapara movimentu arma ba Myanmar no apela atu hadi’a demokrasia, liberta prizoneiru ho líder sivíl inklui hapara violénsia.

Jornalista : Florêncio Miranda Ximenes

Editora     : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!