iklan

NASIONÁL, HEADLINE, POLÍTIKA

PM Taur husu KFP tau separasaun polítika ho tékniku

PM Taur husu KFP tau separasaun polítika ho tékniku

Prezidente KFP, Faustino Cardoso. Imajen Tatoli/António Gonçalves

DILI, 25 jullu 2022 (TATOLI)–Primeiru-Ministru (PM), Taur Matan Ruak, husu ba Komisaun Funsaun Públika (KFP) atu labele interfere servisu téniku tanba de’it diferensa polítika.

“Primeiru-Ministru ezije komisaun tau atensaun maka’as ba separasaun polítika ho tékniku sira, labele interfere servisu tékniku liuhosi kestaun polítika, tenki fó valorizasaun a’as ba servisu tékniku, no esperiénsia téknika iha funsaun públika,” Prezidente KFP, Faustino Cardoso, informa, hafoin hato’o relatóriu KFP tinan 2021 ba Xefe Governu, iha rezidénsia PM, Farol, segunda ne’e.

Aleinde ne’e, Xefe Governu mós orienta KFP atu haree didi’ak polítika Governu hanesan polítika reforma administrasaun iha funsaun públika, ne’ebé efisiente liuhosi apoia funsionamentu rekursu umanu, dezenvolve ekonomia, apoia setór privadu, no apoia rekursu naturál ne’ebé iha ho maneira amigável ba meiu ambiente.

Daudaun ne’e númeru funsionáriu públiku aumenta ba beibeik, sura hamutuk ho Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) no funsionáriu kazuál hamutuk kuaze 54.000.

“Ami atualiza ba Primeiru-Ministru kona-ba aumentu forsa traballu iha funsaun públika, dala barak ami sempre hato’o katak, oras ne’e númeru funsionáriu aumenta ba bebeik ba 35.900, inklui PNTL, F-FDTL no kazuál besik ona 54.000, ne’ebé iha tendénsia aumenta bebeik tanba ne’e komisaun akonsella Primeiru-Ministru atu haree didi’ak situasaun ida-ne’e,” nia akresenta.

Notísia relevante: KFP rejista funsionáriu Públiku na’in-845 uza direitu reforma

KFP mós husu ba PM atu haree didi’ak iha armonizasaun estrutura salariál iha nível administrasaun direta no indireta sira, nune’e bele asegura armonia no ekilíbru di’ak, dezempeñu ne’ebé efikásia, no efisiente iha administrasaun públika.

“Ami atualiza kestaun rekrutamentu iha funsaun públika nia laran nune’e mós kestaun realokasaun pesoál sira bainhira hasoru polítika reestruturasaun hosi ministériu ida aloka fali ba KFP, hafoin ami halo realokasaun ba iha instituisaun sira seluk. Nune’e mós ba kargu direjente iha funsaun públika nian,” nia tenik.

Funsionáriu Públiku na’in-886 sei promove iha tinan ne’e

Biban hanesan, KFP atualiza mós ba Xefe Ezekutivu kona-ba promosaun ba funsionáriu públiku sira iha tinan ne’e, ne’ebé sei hahú iha loron 08 agostu no sei konkorre hosi KFP na’in-7.000 no na’in-866 mak sei promovidu ho ajustamentu salariál hahú janeiru 2023.

“Ami atualiza ba Primeiru-Ministru kona-ba kestaun servisu inspetoria nian no kestaun efikásia servisu sira atu kontrolu internu ne’e la’o ho di’ak hodi asegura boa governasaun, asegura komprimentu ba regra. Aleinde ne’e kona-ba tutela administrativa, hahú kedas hosi situasaun RAEOA no administrasaun indireta sira,” Prezidente KFP relata.

KFP asegura ba Xefe Governu ba implementasaun polítika boa governasaun nian katak KFP servisu hamutuk ho instituisaun sira seluk hanesan, Komisaun Antí-Korrupsaun (CAC, sigla portugés), Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ, sigla portugés), Inspetoria Jerál Estadu (IGE, sigla portugés), no Patrimóniu Estadu hosi Ministériu Finansa atu haree jestaun kona-ba funsionáriu hotu kumpre Rezolusaun Governu kona-ba estasionamentu veíkulu Estadu no evita uzu individuu ba patrimóniu públiku.

Prezidente KFP aproveita mós hato’o kestaun kona-ba rejime kontratasaun.

“Governu presiza haree ona polítika ida asegura sistema kontratasaun ne’ebé hanesan iha nível funsaun públika. Tanba ohin loron Timor-Leste seidauk iha regra ida ba rejime kontratasaun ne’ebé bele aplika hanesan ba hotu-hotu,” nia adianta.

Jornalista   : Antónia Gusmão

Editora        : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!