OÉ-CUSSE, 13 janeiru 2023 (TATOLI) –Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) liuhosi Sekretariu Rejionál ba Asuntu Agrikultura, daudaun ne’e prepara ona ai-oan hamutuk rihun 62 atu kuda iha área konservasaun iha territóriu Oé-Cusse.
Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Agrikultura, José Eta, informa, ai-oan sira ne’e preparadu ona iha sentru viveru diresaun agrikultura nian.
Nune’e mós prepara rasik hosi parseiru organizasaun naun-governamentál sira hanesan, Sentru Edukasaun Sívika Enelave Oé-cusse (CECEO), Asosiasaun Futuru Foinsa’e ba Sustentabilidade (A-FFOS) no United Nations Development Programme (UNDP).
“Totál ai-oan ne’ebé maka ita prepara ba tinan ne’e hamutuk rihun 62, ne’e hosi parte agrikultura rasik maka prepara, iha prepara mós hosi parseiru sira prepara balu, ai-kameli kuaze tinan ne’e ita la prepara, só ita prepara de’it no fokuliu ba ai sira-ne’ebé maka fornese bee-moos, tanba Oé-Cusse nia prolema prinsipál maka bee-moos, entaun iha foku de’it kuda ai barak,” José Eta hatete iha Oé-Cusse, sesta ne’e.
Nia espera ba futuru maka re-florestasaun, tanba iha 2021 Autoridade RAEOA konsege konserva bee-matan sira hamutuk 114 ho área konservasaun ektare 100,80.
“Ita kuda de’it ai tanba atividade ne’ebé mumentu autoridade konserva liuhosi programa food for work, realiza ba iha sub-rejiaun haat ba suku 18 tomak,” nia afirma.
Nia fó-sai katak, espésie ai-oan ne’ebé autoridade prepara rihun 62 ne’e hamutuk espésie 23, hanesan abokate, sabraka, samtuku, bua, au, rambutan, dragon, kamí, kakau,vetiver, grass, mahoni, jambu, hali-portu, figus, ai-kameli, ai-nitas, kulu-jaka, malus, nimba no nú.
Nune’e, nia espera iha futuru sei aumenta númeru ai-laran iha Oé-Cusse, tanba bazea rezultadu peskiza hosi Governu sentrál liuhosi diresaun nasionál floresta no dezenvolvimentu ekonomia turizmu, iha 2011 to’o 2012 hatudu katak, númeru ai-laran mínimu liu iha Timor-Leste primeiru maka Oé-Cusse.
“Tán ne’e ita hahú hosi tinan kotuk, ita halo ona konservasaun ba área protejida sira, bee-matan sira, hodi kuda nune’e ita bele responde rezultadu peskiza ne’e iha tinan hirak tuir mai,” nia katak.
Notísia relevante: RAEOA implementa ona lei sistema nasionál área protejida
Jornalista : Abílio Elo Nini
Editór : Evaristo Soares Martins