iklan

EKONOMIA, INTERNASIONÁL, HEADLINE

Sekretariadu ASEAN kapasita ofisiál liña ministeriál sira iha pilár ekonómiku

Sekretariadu ASEAN kapasita ofisiál liña ministeriál sira iha pilár ekonómiku

Sekretariadu ASEAN hosi Jakarta kapasita ofisiál sira hosi liña ministeriál iha pilár ekonómiku, tersa 7 fevereiru 2023. Imajen/ TATOLI

DILI, 07 fevereiru 2023 (TATOLI) – Sekretariadu Organizasaun Nasaun sira iha Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) hosi Jakarta, Indonézia, kapasita ofisiál sira hosi liña ministeriál iha pilár ekonómiku.

“Hosi kapasitasaun sira ne’e oinsá ita prepara aan didi’ak hanesan membru plenu ba iha ASEAN. Agora ita sai observadór ho estatutu hodi partisipa iha reuniaun ho nivel ASEAN nian hotu. Tanba ne’e mak ita presiza entende didi’ak prosesu no mekanizmu tomak ne’ebé iha relasaun ho setór sira nível ASEAN ninian. Ita agradese ba Sekretariadu ASEAN ne’ebé baze iha Jakarta”, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE), Joaquim Amaral, hatete bainhira halo abertura ba formasaun, iha Timor Plaza.

Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral. Imajen/ TATOLI

Ministru konsidera katak kapasitasaun ne’e importante atu hatudu Timor-Leste prontu ona atubele prienxe rekizitu hotu ne’ebé ASEAN fó.

“Ita prepara atu kumpre de’it programa kapasitasaun sira ne’e, hahú ho pilár ekonómiku, tuir mak sosiál, polítika ho kulturál. Hein katak ho formasaun durante loron tolu bele iha aproveitamentu ida di’ak atubele sustenta ita-nian preparasaun hodi adere ba ASEAN”, nia afirma.

Diretora Asuntu ba ASEAN, Milena Rangel, dehan programa ne’e hola parte ba Timor-Leste nia prosesu ho deklarasaun hosi líder ASEAN sira ne’ebé konfirma ona katak nasaun admitidu ein prinsípiu hanesan membru da-11 ba ASEAN.

Milena Rangel, Diretora ASEAN. Imajen/TATOLI

Nia salienta katak atu koñese liután organizasaun ida ne’e, foin lalais Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Adaljiza Magno, partisipa iha reuniaun dahuluk nivel aas ASEAN nian iha Indonézia.

Notísia relevante: MNEK aranka ba Indonézia partisipa reuniaun ASEAN

“Formasaun ne’e atu lori sira koñese liután akordu sira, polítika rai-laran no oinsá ita armoniza lei balun. Iha ne’e foka ba akordu prinsipál ne’ebé ko’alia kona-ba komérsiu iha sasán, komérsiu iha serbisu no investimentu. Loron ikus, iha mós sesaun ida hamutuk ho setór privadu sira, tanba sira-nian envolvimentu forte tebes hodi kontribui maka’as ba dezenvolvimentu ekonómiku rai-laran”, nia realsa.

Atividade ne’e realiza durante loron tolu no finansia hosi Banku Aziátiku ba Dezenvolvimentu. Formadór sira mai hosi sekretariadu ASEAN nian iha Jakarta hamutuk ema na’in-lima, maibé na’in haat de’it mak mai no ida liu de’it hosi virtual. Ofisiál sira ne’ebé partisipa hamutuk 70-resin.

Lembra katak líder sira husi ASEAN to’o na iha akordu prinsípiu ida ne’ebé sei permite entrada Timor-Leste hanesan membru da-11 ba organizasaun ne’e.

Pozisaun ida ne’e assume ona  iha simeira sira Asosiasaun no Simeira Relasionada da-40 no 41, iha Phnom Penh, Camboja, iha tinan kotuk.

Líder sira konkorda iha prinsípiu, admite Timor-Leste hanesan membru ASEAN ba da-11 no konsede estatutu observadór ba país no permite nia partisipasaun iha reuniaun sira asosiasaun, inkluindu plenária ba Simeira sira.

Timor-Leste nia mehi atu sai membru ASEAN persiste dezde 1975, altura iha ne’ebé país proklama nia independénsia.

Notísia relevante: TL sai observadór ba enkontru Konsellu Kordenasaun ASEAN

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!