DILI, 28 marsu 2023 (TATOLI) – Governu Estadu Unidu Amérika (EUA) reprezenta hosi Enkarregadu Negósiu Embaixada iha Timor-Leste, Tom Daley, entrega ona dokumentu “Estudu Viabilidade” Projetu Redezenvolvimentu Portu Dili ba Governu Timor-Leste ne’ebé reprezenta hosi Ministru Finansa (MF), Rui Gomes, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral no Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agustinho da Silva.
Estudu Viabilidade ba Projetu Redezenvolvimentu Portu Dili opta modalidade Parseria Públiku-Privada (PPP, sigla Inglés) ne’ebé hala’o hosi USAID’s Tourism For All Project.
Ministru Rui Gomes hateten, Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030 sai nu’udar baze ba Programa VIII Governu Konstitusionál hodi identifika infraestrutura, estratéjiku sira inklui portu. PED mós define modalidade ida ba investimentu estratéjiku mak PPP.
“Timor-Leste hahú hili modalidade PPP dezde tinan 2014 liuhusi Ministériu Finansa ne’ebé estabelese ona Unidade PPP, prepara Lejislasaun sira no rekruta funsionáriu kualifikadu ba Unidade PPP refere. Esforsu hirak ne’e hotu atu garante katak projetu PPP hotu tenke halo ho kualidade ne’ebé aas hodi bele fó retornu ekonómiku, finanseiru no sosiál ne’ebé di’ak ba Timor-Leste,” Ministru Finansas Rui Gomes hateten, iha Dili, tersa ne’e.
Governante ne’e lembra Portu Tibar ne’ebé inaugura iha novembru tinan kotuk nu’udar ezemplu ida hosi projetu ho modalidade PPP ne’ebé durante fulan haat Portu Tibar hahú nia operasaun, simu ona ró kontentór hamutuk 60 no reseitas ne’ebé tama ona mai kofre Estadu hamutuk rihun $470.
Projetu Redezenvolvimentu Portu Díli sei hala’o ho kombinasaun entre komponente transporte no komponente negósiu turístiku.
Parte transporte sei fornese fasilidade ba ró kruzeiru, iate (yacht) privadu no roo pasajeirus ba illa Atauro hodi hala’o atividade snorkel, observa baleia, golfiñu inklui halo atividade peskas.
Enkuantu parte negósiu turístiku sei fornese fasilidade ba otél, restorante no kafé, loja artezenatu, sala konferénsia/eventu komunitáriu, fasilidade ba expo/ kultura no muzika, operadór turistíku, negósiu ki’ik iha área turizmu.
Finansiamentu ba projetu ne’e ho kustu estimativa milaun $150 ho nia modalidade PPP dezeña, Finansia, harii, opera no ikus transfere mai Governu Timor-Leste.
Ho nune’e lori VIII Governu Konstitusionál nia naran, hato’o apresiasaun ba parte hotu nia esforsu ne’ebé envolve iha estudu viabilidade ne’e partikularmente ba USAID’s Tourism For All Project ne’ebé fornese ona mapeamentu pre-viabilidade, inísia viabilidade no aprovizionamentu, estudu ambientál no sosiál.
Governante ne’e mós hato’o agradesimentu ba esforsu tomak hosi parte entidade Estadu ne’ebé envolve iha projetu PPP ida-ne’e, no hein katak apoiu hirak ne’e kontinua nafatin to’o projetu dezenvolvimentu Portu Díli inagura, tama ba operasaun, no jestaun.
Relembra hikas fali, iha setembru 2021, Konsellu Ministrus aprova hodi Projetu Redezenvolvimentu Portu Díli hodi opta modalidade PPP atu dezenvolve tuir kuadru legál no regulamentu sira ne’ebé mak vigora hela.
Planu dezenvolvimentu ba reestruturasaun no modernizasaun Portu Dili preve katak hafoin transferénsia funsaun husi portu karga ba portu foun Tibar, sei halo ninia konversaun ba turizmu mariña no portu kruzeiru sira.
Projetu ne’e nu’udar projetu estratéjiku ida tambá haree ba ninia lokalizasaun iha área sentrál iha sidade Dili, nia funsaun ligasaun marítima ba populasaun sira hosi Oe-Cusse Ambenu no hosi Ataúru, no nia potensiá atu sai polu dinamizadór turizmu mariña iha Timor-Leste.
Projetu Redezenvolvimentu no Komersializasaun Portu Dili sei administra hosi Autoridade Portuária Timor-Leste (APORTIL) ne’ebé tutela iha Ministériu Transporte no Komunikasaun.
Projetu ne’e ho modalidade Parseria Públiku-Privada ho kustu estimativa millaun $150 atu transforma Portu Dili sai hanesan polu Turizmu ne’ebé sei inklui fasilidade kulturál, rekreativu no rezidensiál no sei kria empregu no fornese oportunidade komersiál ba rezidente sira iha Díli, halo kapitál Timor-Leste sai furak liután hodi bele atrai turista doméstiku no turista internasionál iha futuru.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Rafael Ximenes de A. Belo