iklan

NASIONÁL, POLÍTIKA

Kampaña partidu polítika presiza fó énfaze ba fraternidade umana

Kampaña partidu polítika presiza fó énfaze ba fraternidade umana

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidelis Manuel Leite Magalhães, Prezidente Parlamentu Nasionál, Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta no Sua Eminénsia Dom Virgílio Kardeál do Carmo da Silva, SDB, halo lansamentu Coletânia kona-ba Fraternidade Umana iha Timor-Leste iha ámbitu Komemorasaun tinan ida Timor-Leste ba deklarasaun Fraternidade Umana, iha Parlamentu Nasionál, tersa (25/04). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 25 abríl 2023 (TATOLI)—Prezidente Parlamentu Nasionál, Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, hateten komemorasaun tinan ida adezaun Timor-Leste ba deklarasaun fraternidade umana no kampaña partidu polítika ba eleisaun parlamentár forma koinsidénsia ida ne’ebé fó emfaze ba fraternidade umana.

Notísia Relevante: PN komemora tinan ida TL nia adezaun ba deklarasaun fraternidade umana

“Komemorasaun tinan ida adezaun Timor-Leste ba deklarasaun fraternidade umana no kampaña partidu polítiku ba eleisaun parlamentár forma koinsidénsia ida-ne’ebé fó énfaze ba fraternidade umana, justisa no moris hamutuk ho dame. Espiritu ida-ne’e mak presiza hamahon ita hotu iha prosesu polítiku demokrátiku ida-ne’e no ba iha futuru,” Prezidente PN ne’e hateten iha nia diskursu iha ámbitu komemorasaun tinan ida Timor-Leste nia adezaun ba deklarasaun fraternidade umana ba dame mundiál no moris hamutuk, no iha lansamentu “Coletânia” kona-ba Fraternidade Umana iha Timor-Leste.

Nia hateten, bainhira polítika lahó fraternidade, demokrásia lahó fraternidade, konstrusaun Estadu lahó fraternidade, konvivénsia sosiál no polítika lahó fraternidade, sei ignora no oprime ema-nia natureza nu’udar ser sosiál.

Nune’e, governasaun no dezenvolvimentu lakon nia esénsia ne’ebé haree ema no nia natureza nu’udar sentru atensaun.

Ema-nia natureza hanesan ser sosiál ne’ebé motiva ema atu buka malu, halo diálogu, forma relasaun sosiál mak sai fundamentu ba konstrui no dinamiza sosiedade nia vida polítika.

Deklarasaun fraternidade umana ne’ebé Estadu Timor-Leste adere ba, husu atu “adota kultura diálogu nu’udar dalan, kolaborasaun hamutuk nu’udar konduta no koñesimentu hotu-hotu nian nu’udar métodu no kriteriu” ba hametin fraternidade umana iha vida polítika, iha vida sosiál no iha moris hamutuk nu’udar fiar-na’in.

Ho komemorasaun ne’e, Prezidente Parlamentu Nasionál ne’e husu públiku atu konsidera nafatin elementu sira-ne’ebé konstitui manifestasaun real fraternidade umana no konvivénsia iha dame laran iha prosesu polítiku demokrátiku ne’ebé daudaun hala’o hela to’o forma kompozisaun polítika foun iha PN no forma Governu foun.

Fó hanoin ba partidu polítiku sira no povu tomak atu manifesta mós vontade polítika partidária ho espiritu fraternál hodi asegura eleisaun ne’ebé livre, justu, demokrátiku no la’o ho dame.

Nia dehan, iha fulan ida-nia laran too fulan-maiu, TL sei hasoru ambiente sira-ne’ebé teste mós ema-nia vontade polítika no espíritu fraternál.

“Tempu to’o ona atu partidu polítiku sira tatoli sá mak sei halo bainhira kaer ukun hodi lori povu tomak ba moris di’ak, moris iha dame no justisa, iha naroman ukun aan nian ne’ebé nakonu ho solidariedade no fraternidade,” nia hateten.

Ho prosesu demokrátiku ida-ne’e no lansamentu Coletânia fraternidade umana ne’e, Aniceto Guterres, hakarak reafirna katak Timor-Leste nia pioneiru ba liberdade no independénsia no sidadaun hotu-hotu, mehi independénsia ne’ebé nakonu ho espíritu fraternidade umana ne’ebé moris nanis ona iha ema-nia relasaun sosiál no umana.

Nune’e, urjente atu reajusta no reorienta dezenvolvimentu nasionál tuir espíritu ne’ebé temi iha  preamblu KRDTL katak, inisia sitasaun “harii sosiedade ida-ne’ebé moris iha dame no justisa, prósperu no nakonu ho solidariedade no fraternidade”.

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!