DILI, 30 outubru 2023 (TATOLI)—Reprezentante povu iha uma fukun Parlamentu Nasionál (PN), Deputada bankada FRETILIN, Helena Martins, lamenta ho mekanizmu no lala’ok ba prosesu eleisaun suku ne’ebé realiza iha loron 28 outubru 2023.
Nia hatutan, eleisaun ne’ebé la’o primeiravés iha Timor-Leste mak la’o eleisaun ida-ne’ebé envez la’o ba oin, maibé la’o fali ba kotuk tanba uluk referendu (1999) iha situasaun defísil de’it mós akomoda oinsá mak eleisaun la’o ho hakmatek no ho ninia jestaun di’ak.
“Preokupa tebes ho jestaun ba realizasaun eleisaun suku, ba realidade ne’ebé akontese iha terrenu. Hanesan eleisaun ida foin daudaun, halo eleitór sira, ami iha Baucau mós to’o horisehik mós sei hala’o eleisaun nafatin, hakerek tan ho liman, manuál no kabina votu ida de’it ema antrian kuaze loron tomak. Ema balun la asesu to’ o fila-fali ba uma no tinta mós laiha. Eleisaun saida mak hanesan ne’e. Bele karik, Ministru Administrasaun Estatál (MAE) tau atensaun ba ida-ne’e iha futuru,” Deputada FRETILIN ne’e hato’o liuhosi intervensaun iha plenária PN, segunda ne’e
Iha eleisaun suku ne’e, Deputada hosi bankada opozisaun ne’e mós preokupa ba ema ho defisiénsia sira la asesu eleisaun suku iha tinan ida-ne’e ho di’ak.
Deputada FRETILIN, Lídia Norberta, preokupa relasiona ho eleisaun suku foin daudaun hahú tarde no taka iha 15h00, maibé ema balun forma to’o kalan boot atu ezerse sira-nia direitu votu.
Tanba, nia dehan, nia-parte observa hosi Dili ba to’o Liquiça no iha parte Atabae nian nota katak, idózu no inan isin-rua ho oan sira mós la fó prioridade hodi forma no hein kle’ur no hamlaha no pior liután pesoál sira iha sentru votasaun sira verifika ho manuál.
“Pesoál apoui suku iha ema ida mesak mak hakerek no verifika ho Sistema manuál, hakerek hosi loron to’o ba aban dadeer liman hotu sai bubu. Ikus liu, votu nulu no branku barak tebes, nune’e husu Ministru Administrasaun Estatál (MAE) atu hadi’a,” nia hateten.
Deputadu FRETILIN, Antoninho Bianco, hateten dezastre boot ba povu rasik sente tanba barak mak la konsege ezerse sira-nia direitu votu, tanba eleisaun suku 2023 ne’e dezorganizadu no hanesan lapsu ida ba kompromisu politika iha loron 120 nia laran ne’ e.
Nia dehan, antes ne’e fó hanoin ona tékniku sira hanesan atu haree iha eleisaun ne’e hanesan tempu rasik, ofisiál eleitorál, kabina votu, urna, buletin votu ho kestaun tékniku sira presiza Governu tau atensaun, nune’e sai hanesan matéria hein katak eleisaun sei akontese segunda ronda sai hanesan matéria atu hadi’a.
“Iha ne’e reprezentante povu, ami hatutan buat balun povu nia halerik, hein labele akontese tan iha segunda ronda ne’e sai mateira ida ba Ministru Adminitrasaun Estatál (MAE) bele hadi’a,” nia hateten.
Nia mós louva serbisu autoridade seguransa asegura eleisaun ne’ebé la’o no povu tomak mezmu ho difikuldade oioin, situasaun ne’ebé mosu la disemina atu nafatin ezerse direitu síviku.
Deputada KHUNTO, Olinda Guterres, reforsa eleisaun suku ninian eleitór balun forma to’o kalan boot, ne’eduni fó hanoin ba Ministru Adminsitrasaun Estatál (MAE) atu hadi’a eleisaun iha tempu oin mai.
Deputada PLP, Maria Angelina Sarmento, sekunda katak eleisaun ne’e desorganizadu no deskontrola, tanba ninia regra loloos Governu implementa ho rigirozu.
“Eleisaun suku implementa iha 2016 la’o di’ak hela, ne’ebé ema-ne’ebé merese fó parabéns mak povu ida-ne’e, maske hasoru difikuldade tékniku no sistema la ajuda haterus sira. Tanba ne’e, fatin barak hakat ba eleisaun segunda volta. Hein katak Governu toma atensaun preokupasaun ita hasoru, lei eleisaun suku ita hotu konsiente povu ne’e nia dever duni,” nia hateten.
Deputada CNRT, Gabriel Soares, hateten nu’udar eleitór ne’ebé partisipa iha eleisaun suku liuba ne’e la’o kapaas maibé eleisaun agora la’o oin seluk fali, tanba tenke altera tiha lei númeru 9/2016.
“Konsekúensia ita haree iha terrenu ema forma vota hamrik to’o kalan boot. Alterasaun lei tanba ne’e fó kompeténsia ba Ministru Administrasaun Estatál, fó biban ba SATE, CNE no administradór postu sira, ida-ne’e mak ha’u nota,” nia hateten.
Deputadu hosi bankada Governu ne’e hakarak felisita ba kandidatu xefe suku sira-ne’ebé eleitu, no dezáfia sira-ne’ebé hakat ba segunda volta.
Deputadu CNRT, Patrocínio Fernandes, hateten obrigasaun Governu tenke halo la muda lei no rejista duni fallansu tékniku iha kraik, nune’e felisita IX Governu Konstituisionál ho dezáfiu boot tuir lei eleisaun suku haruka ida-ne’e halo, tanba bele mós halo administradór munisípiu no postu la’ós buat hotu hanoin di’ak, mezmu nune’e labele fó sala ba malu.
“Ita mós halo komparasaun iha 2016, no agora eleitór aumenta ho agora. Lejisladór halo lejislasaun, responsabilidade administradór no sira mak tenke iha orientasaun di’ak mekanizmu eleisaun to’o iha área sira hotu, labele se ita mak iha Parlamentu hakilar malu,” nia dehan.
Deputadu PD, Manuel Noronha, hateten hanesan reprezentante povu hakarak parabeniza ba líder komunitáriu sira-ne’ebé eleitu no re-leitu, mezmu balun prepara ba ronde daruak. Iha ronda daruak ne’e, espera situasaun iha mudansa uitoan ho saida mak maluk deputadu sira foti hodi mellora liután.
Hatán ba kestaun ne’e, Vise Ministru ba Ssuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, hateten IX Governu Konstitusionál deside toma pose mai haree preparativu nasionál entermu tékniku no regra sira hotu.
Iha kontextu ida-ne’e, IX Governu haree diskusaun dahuluk ajenda ne’e extende ka kontinua ho ajenda fiksa ona hosi Governu anteriór iha 28 outubru, entaun IX Governu haree preparativu kalendáriu, dekretu lei implementasaun sira la’o hotu ona, órgaun eleitór sira mós estabelese, STAE ho CNE sira iha esperiénsia makaas tebes tanba eleisaun suku la’ós foun.
Entaun, tuir nia, laiha preokupasaun atu halo implementasaun no regra ida-ne’e maibé realidade haree iha prátika ne’e, Governu liuliu ministériu tutela hanesan responsabilidade ba eventu ne’e fiksa ona tenke hala’o.
Entermu implementasaun téknika no supervizaun ne’e, Timor-Leste iha ona órgaun eleitór mak STAE no CNE, entaun dezde IX Governu mai kontinua ho ajenda eleisaun suku nian.
Iha ne’e, laiha paresér ida tama hosi órgaun eleitorál rua ne’e, iha hela obstákulu lubun ida ba implementasaun hodi Governu haree katak altera ajenda ne’e ba tinan oin ka ka lae, tanba ba IX Governu haree tinan oin foin ultrapasa eleisaun rua tui-tuir malu prezidensiál no parlamentár entaun di’akliu ajenda ne’ebé fiksa ona kontinua de’it to’o tinan 2024 ne’e konsentra loos de’it ba dezenvolvimentu.
“Entaun eleisaun suku nian, la’ós buat foun ida. Ita mós durante ne’e investe makaas ba ita-nia órgaun eleitór sira STAE ho tékniku ne’ebé profisionál tebes ba rekursu umanu, sai mós ezemplu halo eleisaun iha país lubun ida iha rai-li’ur hanesan Guine-Bisau. Maibé na prátika ohin, deputadu sira espresa, mais públiku tomak lamenta ba dezorganizasaun ba eleisaun suku nian. Ba IX Governu haree ida-ne’e hanesan faktu ida, ita tenke kontinua investe órgaun eleitorál, kapasitasaun no haree mós sira-nia dezempeñu. Tanba, sira halo eleisaun barak ultrapasa ho di’ak tebes, maibé derrepente ninia kualidade ne’e tun tiha, hanesan fali sira lahatene regra kona-ba eleisaun suku ne’ebé hala’o dala barak ona,” nia dehan.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes




