iklan

NASIONÁL

Partisipante 60 hosi liña ministeriál partisipa formasaun kona-ba ASCC

Partisipante 60 hosi liña ministeriál partisipa formasaun kona-ba ASCC

Diretor Jeral MSSI, Florencio Pina Dias Gonzaga. Imajen TATOLI/Egas Cristóvão.

DILI, 15 janeiru 2024 (TATOLI)—Diretór Jerál Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) hanesan Senior Official Committee for the ASEAN (SOCA) Indicative Leader Timor-Leste, Floréncio Pina Dias Gonzaga. hateten partipante 60 hosi lina ministeriál 15 hamutuk ho MSSI ne’ebé partense ba pilar ASEAN ASCC nian, durante loron rua partisipa formasaun kona-ba ASEAN Sosio-Cultural Community (ASCC).

Nia hateten, formasaun ida-ne’e nu’udar parte ida hosi kompromisu Sekretariadu ASEAN, ne’ebé bele ajuda Timor-Leste nia misaun atu kompleta ka prienxe roadmap ASEAN.

“Prepara-aan tama ba ASEAN no ida-ne’ebé ita presiza mak asuntu rekursu umanu ne’e importante. Tanba ne’e mak Sekretariadu ASEAN haree iha pilar tolu mak ida kona-ba sosíu kultural nian. Ida-ne’e presiza tebes atu kapasita ninia tékniku sira iha lina ministériu 15. Pilar seluk mak hakle’an partisipante nia kapasidade ligadu ho métodu no sistema ba SOCA nian no atu mellora di’ak liután kapasidade partisipante nian ba oinsá partisipa efetividade ASEAN nian no aumenta koñesimentu kapasidade partisipante atu oinsá lidera reuniaun iha futuru ligadu ho asuntu ASEAN,” nia hateten ba Agência Tatoli iha nia kna’ar fatin, Caicoli, segunda ne’e.

Diretór Jerál ne’e hatutan, objetivu mak atu aumenta koñesimentu partisipante nia kapasidade bainhira tama ba ASEAN.

“Formasaun ida-ne’e dezeñu ho ninia objetivu atu hakle’an ami-nia koñesimentu kona-ba métodu no sistema ASCC, mellora ami-nia kapasidade no partisipasaun efetiva iha atividade ASEAN no kapasita ami atu hatene oinsá prezide reuniaun ASEAN iha futuru,” nia hateten.

ASEAN Sosio-Cultural Community (ASCC) ninia área kobertura akomula área estratéjiku sira hanesan nformasaun no kultura, edukasaun juventude no desportu nian, solidariedade sosiál no dezenvolvimentu, jender, traballu; protesaun sivil, dezenvolvimentu rurál no redusaun eradikasaun, ambiente, jestaun dezastre no apoiu umanitária n ikus liu mak saúde.

Formadór sira iha formasaun ne’e mai hosi Sekretariadu ASEAN liuhosi Plataforma “ASEAN Traveling Resource Person Programme”, hamutuk formadór na’in-tolu (3) ne’ebé makaas iha área kapasitasaun rekursu umanu lideradu hosi Xefe Delegasaun, Benjamin Loh, nu’udar Asistente Diretór Divizaun Monitorizasaun hosi ASCC, formadór ida tan hosi Filipina no formadór ida hosi Jakarta-Indonézia.

“Ami kontente tebes bele mai iha ne’e. Ami sei hamutuk ho imi iha durante loron rua-nia laran, hodi fahe esperiénsia sira no haree espetativa sira-ne’ebé Timor-Leste presiza hodi hatán ba roadmap hosi ASEAN. Liuliu ho ita-nia hamutuk ida-ne’e, ita atu esplora liután kontestu Timor-Leste nia aliñamentu sira ba pilar Sosiu-Kulturál ASEAN,” Diretór Divizaun Monitorizasaun ASCC, Benjamin Loh. hateten.

Timor-Leste presiza halo hodi kompleta rekejistu sira-ne’ebé define iha roadmap ASEAN mak asuntu rekursu umanu nu’udar asuntu krusiál ida, la’ós de’it ba Timor-Leste maibé mós ba pais membru ASEAN hotu.

“Tanba ne’e, ami-nia prezensa iha ne’e atu briefing ita-boot sira kona-ba sSistema no métodu ASEAN, nune’e ita bele deskobre aspetu sira ligadu ho nesesidade bázika sira-ne’ebé Timor-Leste presiza kompleta, li-uliu iha kontestu kapasitasaun rekursu umanu,” nia hateten.

Jornalista : Osória Marques

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!