DILI, 25 janeiru 2024 (TATOLI) – Timor-Leste (TL) liuhusi Ministériu Saúde (MS) rejista ona kazu moras Chikungya tanba ne’e MS husu komunidade atu halo limpeza nune’e bele halakon susuk sira labele tolun hodi hamosu moras.
Diretora Jerál Kuidadu Saude Ministériu Saúde (MS), Elisabete Leto Mau, informa MS rejista kazu moras Chikungnya iha inisiu fulan janeiru to’o agora hamutuk 183, maioria iha munisípiu Dili, kapitál Timor-Leste.
Pasiente moras Chikungnya kompostu hosi munisípiu Dili 85, Ermera 78, Liquiçá ualu, Lautem hitu no Bobonaro lima. Ema ne’ebé infetadu ho moras ne’e ho idade média 22.
Elisabete Leto Mau relata mós katak MS rejista kazu dengue hamutuk 88 hosi munisípiu Díli 31, Bobonaru 28, Baucau 25, Liquiçá sia no Manatuto ne’ebé infeta ba ema idade, ida to’o 15.
Diretora ne’e revela Timor-Leste mós foin dahuluk konfirma viruz Zika iha janeiru 2024 iha munisípiu Ermera ho pasiente idade tinan hitu, maibé ekipa ekipa vijilánsia hosi MS hala’o hela investigasaun atu buka hatene kle’an kona-ba kazu ne’e inklui buka hatene oinsá ita-nia sidadaun ne’e hetan moras Zika.
Elisabete Leto Mau husu ba públiku atu labele pániku, tamba moras sira la’ós foun, eziste ona iha Áfrika, Amérika no Ázia inklui Timor-Leste.
“Husu dala ida tan ba públiku atu labele pániku, buka informasaun ne’ebé los hosi pesoál saúde sira no fonte ne’ebé kredivel atu nune’e bele prevene moras tolu ne’e”, nia hateten liuhosi konferensia imprensa, iha Caicoli, Dili, kuarta ne’e.
Nia esplika katak moras dengue, Chikungnya no Zika kauza hosi Arvovirus no nia transmisaun mós mai hosi susuk Aedes Aegipty no Aedes Albopitus.
Tuir nia, moras tolu ne’e dala barak hamosu sinál no sintoma sira hanesan, isin-manas, moras artikulasaun, mosu mean iha kulit, isin-moras no kazu balun aprezenta inus-raan.
Halo limpeza
Diretora mós husu ba públiku atu aproxima aan ba fasilidade saúde atu bele hetan atendementu no bele halo teste ba raan, bainhira senti sintoma sira ba kazu tolu.
“Husu ba públiku atu labele halo tratamentu iha uma sein asisténsia médika, tanba iha ai-moruk balun ne’ebé bele hamosu komplikasaun ba ema ne’ebé afetadu ho moras tolu ne’e”, nia sujere.
Nia sujere mós ba populasaun atu hamoos no halakon susuk nia fatin moris atu evita susuk labele tata.
Elisabete Leto Mau solisita ba autoridade sira atu mobiliza komunidade bele halo limpeza liuliu halakon susuk nia tolun fatin hanesan bee-nalihun, kalen aat, roda aat, fo’er iha uma-sorin. Sidadaun hotu mos tenki uza pomada anti susuk atu nune’e evita susuk labele tata no moskiteiru.
“Husu atu proteje liuliu ema vulneravel sira hanesan labarik ki’ik, inan isin rua, idozu no ema sira ho kondisaun moras seluk. Tan moras ne’e bele hamosu komplikasaun iha ema vulnerável sira ne’e”, nia hateten.
Diretora hateten, moras tolu ne’e laiha tratamentu espesífiku ba moras, maibé profisional saúde sira atende tuir sintomas ne’ebé aprezenta.
Iha fatin hanesan, Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS), Dongbao Yu, hateten, iha Timor-Leste, hateten OMS fó formasaun lubuk ida ba profisionál saúde sira oinsa kombate moras sira ne’e.
Nia hateten, OMS mós simu ona karta pedidu ida hosi MS oinsá atu fó apoiu ba iha teste ba moras denge, chikungnya no Zika.
Jornalista: Jesuína Xavier
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo