iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

KM aprova Kódigu Propriedade Industriál

KM aprova Kódigu Propriedade Industriál

Vise-Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 20 marsu 2024 (TATOLI)Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, no Vise-Ministru Komérsiu, Augusto Júnior Trindade, aprezenta projetu proposta lei kona-ba Kódigu Propriedade Industriál, no hetan ona aprovasaun iha ámbitu reuniaun ordinária Konsellu Ministru (KM).

Vise-Ministru Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, hateten, maski lei númeru 14/2022 aprova ona Kódigu Direitu Autór no Direitu Konesus, maibé lejizlasaun kona-ba propriedade industriál seidauk regulamenta iha país ne’e.

“Lakuna ida-ne’e aborda hosi artigu da-1223 hosi Kódigu Sivíl, ne’ebé rekoñese nesesidade lejizlasaun espesiál kona-ba direitu propriedade industriál, ne’ebé abranje protesaun invensaun, dezeñu industriál, marka, no sira seluk, inklui hala’o papél krusiál ida iha dezenvolvimentu nasionál, liuhosi insentiva inovasaun no kreatividade,” governante ne’e relata hafoin reuniaun ezekutivu, iha Palásiu Governu.

Notísia relevante : Komisaun D-Ministru Nino diskute hamosu Lei Kódigu Propriedade Industriál

Regulasaun ba setór ida-ne’e maka fundamentál atu promove ekonomia no atinje Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS).

“Propriedade industriál la limita de’it ba indústria tradisionál, maibé mós ba indústria agrikultura, estrativa no produtu manufaturadu ka naturál sira hotu, hanesan indika ona iha Konvensaun Paris kona-ba Propriedade Industriál.

Nune’e, protesaun ba direitu sira-ne’e’ promove ambiente emprezariál ne’ebé favoravel ba inovasaun, aleinde garante kompetitividade iha merkadu globál.

Partisipasaun Timor-Leste iha ekonomia mundiál presiza adosaun norma internasionál ba propriedade industriál, hanesan ezije ona hosi adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).

“Projetu lei ida-ne’e ho objetivu atu armoniza prátika ho padraun internasionál, no fornese kódigu ida ne’ebé modernu no efikás,” Adérito subliña.

Kódigu Propriedade Industriál iha artigu 282, ne’ebé inspira hosi direitu komparadu no kompromisu internasionál sira ne’ebé Timor-Leste asume ona, no hanoin kona-ba kestaun hotu ne’ebé relasiona ho propriedade industriál, ne’ebé fasilita kompriensaun no uza hosi ema hotu iha sira nia atividade sientífiku, kreativu no ekonómiku, presiza atu uza kódigu ne’e.

Jornalista     : Antónia Gusmão

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!