iklan

NASIONÁL, EKONOMIA

PN halo apresiasaun ba relatóriu ezekusaun orsamentál 2023

PN halo apresiasaun ba relatóriu ezekusaun orsamentál 2023

Edifísiu Parlamentu Nasionál. Imajen Tatoli/António Gonçalves

DILI, 15 abríl 2024 (TATOLI)Parlamentu Nasionál (PN), segunda ne’e, liuhusi reuniaun plenária, halo apresiasaun no diskusaun relatóriu no paresér relativu ho relatóriu ezekusaun orsamentu trimestre dahaat ba tinan finaseiru 2023.

Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay, hateten, apresiasaun no diskusaun ba relatóriu iha efeitu pozitivu ba ezekusaun orsamentu.

“Mai ita hadi’a hamutuk, nune’e iha loron tuir mai, osan ne’ebé Parlamentu aprova atinje ninia objetivu,” PPN hato’o iha ámbitu diskusaun iha sala plenária Parlamentu.

Apresiasaun ne’e hahú ho leitura ba relatóriu no paresér husi komisaun C ne’ebé trata asuntu Finansa Públika, ne’ebé relatóriu ne’ebé aprezenta hatudu ezekusaun 87%  husi totál Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2023 ho montante biliaun $1,9, no iha rekomendasaun lubun ne’ebé destina ba Governu no instituisaun públika sira atu konsidera iha orsamentu tuir mai.

Iha relatóriu no paresér husi komisaun C, haktuir katak objetivu analiza avalia ezekusaun  finanseira Governu iha tinan 2023, ho baze iha relatóriu husi Ministéiru Finansa (MF). Analiza jestaun reseita no despeza Governu, inklui fundu espesiál, identifika pontu forte no fraku iha jestaun finansa públika.

Notísia relevante : PN aprova proposta Orsamentu Retifikativu biliaun $1,7 iha finál globál

Períodu analiza husi janeiru to’o dezembru 2023, ho ninia relatóriu ezekusaun orsamentál trimestre dahaat 2023 no relatóriu dezempeñu trimestre dahaat 2023.

Ninia metodolojia maka revizaun relatóriu ezekusaun trismestre dahaat husi Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2023 ne’ebé entrega husi MF, analiza prinsipál kategoria reseita despeza, avaliasaun ezekusaun fundu espesiál no identifikasaun pontu relevante hodi análiza jestaun finanseira.

Analiza konsentra iha aspeitu kumprimentu Lei Enkuadramentu OJE no jestaun finanseira públika no rejimentu PN, ba ezekusaun reseita no despeza setór públiku administrativu, ezekusaun despeza kategória ekonómika, ezekusaun despeza fundu espesiál no ezekusaun despeza pur programa.

Papél PN iha ezekusaun OJE, lei númeru 2/2022, 10 fevereiru, Enkuadramentu OJE no jestaun finanseira públika estabelese PN iha ninia funsaun hanesan mós atu aprova OJE, apresia no aprova relatóriu ezekusaun OJE no realiza audisaun ho Governu kona-ba ezekusaun orsamentu inklui emite paresér kona-ba jestaun finansa públika.

Aleinde ne’e, iha rejimentu Parlamentu Nasionál artigu 171 (aprezentasaun relatóriu), hateten katak Governu aprezenta relatóriu ezekusaun orsamentál iha tinan fiskál anteriór ba PN dentrude fulan-tolu hafoin tinan anteriór ramata.

Tuir relatóriu komisaun C katak, analiza relatóriu ezekusaun orsamentu trimestre dahaat tinan kotuk, ne’ebé inisialmete orsamentu 2023 prevee  despeza $1.800.000.000, destina administrasaun sentrál $120.000.000, Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-cusse Ambeno (RAEOA) $235.715.306, seguransa sosiál, ho totál despeza $2.155.715.306 iha setór públiku administrativu.

Ho nune’e, ho meiu Orsamentu Retifikativu 2023, aprova husi lei númeru 17/2023 iha 29 agostu, iha mudansa despeza administrasaun sentrál  redús ba $1.633.000.000, despeza RAEOA diminui ba $83.762.112 no despeza seguransa sosiál aumenta ba $243.715.306.

To’o trimestre dahaat 2023, ezekusaun orsamentál ba operasaun iha administrasaun sentrál no RAEOA atinje biliaun  $1.491,5, ne’ebé reprezenta ezekusaun 87% husi totál orsamentu konsolidadu anuál finál.

Komisaun C rekomenda pontu neen

Husi analiza ne’e, Komisaun C rekomenda pontu neen atubele tau atensaun, dahuluk, hadi’a transparánsia no kumpre rekezitu legál hodi notifika MF fornese informasaun ne’ebé falta, konforme tuir artigu 110 husi Lei Enkuadramentu OJE no jestaun finanseira públika, inklui utilizasaun rezerva kontijénsia, alterasaun orsamentál, jestaun dívida públika no kontrasaun empréstimu.

Garante relatóriu ezekusaun orsamentál ne’ebé disponibiliza iha idioma nasionál, iha konformidade ho solisitasaun ba PN.

Daruak, monitoriza no aprimorar jestaun finanseira, mak notifika Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) atu aprezenta relatóriu ezekusaun orsamentál seguransa sosiál, garante transparánsia no responsabilidade iha jestaun rekursu iha área importante ida ne’e.

Alerta Governu kona-ba baixa ezekusaun iha fundu espesiál balun, hanesan fundu espesiál dezenvolvimentu Ataúro no fundu rezerva seguransa sosiál, no toma medida loos hodi otimiza utilizasaun rekursu ida-ne’e.

Datoluk, garante efisiénsia iha ezekusaun orsamentál mak identifika no aborda razaun sira husi subutilizasaun signifikativa ba númeru iha kategoria loos, hanesan ezekusaun despeza bens no servisu, tantu iha nível sentrál iha sub-setór hanesan seguransa sosiál no RAEOA.

Avalia prosesu kontratasaun no jestaun projetu hodi garante utilizasaun ida efikás liu ba fundu destina ba dezenvolvimentu, espesialmente iha sub-setór ninia ezekusaun.

Dahaat, fortalese kontrolu Parlamentu, hanesa  kontinua ezerse papél fiskalizasaun no kontrolu orsamentu Estadu husi PN.

Dalimak, rekomenda ba komisaun C, atu iha futuru ba alterasaun Governu, iha ninia orgánika, iha ninia komandu ka iha orsamentu husi entidade sira seluk hodi reporte no ezekusaun ne’ebé iha konta ho nia alterasaun.

Daneen, rekomenda ba MF atu haruka relatóriu reseita doméstika kada trimestre.

Entertantu, iha intenvensaun, Deputadu sira apresia ho ezekusaun OJE 2023, maibé husu Governu liu-liu MF atu haree kualidade implementasaun husi ezekusaun no haree aspeitu LEO ne’ebé iha kumprimentu balun atu Governu bele konsidera.

Jornalista     : Nelson de Sousa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!