iklan

POLÍTIKA

FRETILIN husu Governu diversifika ekonomia no hasa’e produsaun rai-laran

FRETILIN husu Governu diversifika ekonomia no hasa’e produsaun rai-laran

Vendedór sira fa’an produtu lokál iha merkadu tradisionál, Taibesi, sesta (19/01/2024). Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 23 abríl 2024 (TATOLI)—Bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN) husu Governu atu prioriza diversifika ekonómia no dezenvolve setór produtivu hodi hasa’e produsaun rai-laran.

Notísia Relevante: Ministériu Agrikultura hakarak aumenta produsaun natar ektare rihun 17 iha kada munisípiu

Deputada FRETILIN, Cristina Yuri Ribeiro, hateten la kle’ur tan Parlamentu Nasionál sei ratifika konvensaun lubun ida atu permite katak Timor-Leste (TL) bele sai membru plenu Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) nian ba dala-166, no TL mós hakarak sai membru ASEAN no halo parte EU-Pacific Economic Partnership Agreements (EPA).

FRETILIN hein katak ho pasu importante hirak ne’e, TL bele hahú hatudu ona melloria iha efetividade governasaun liuhusi adere ba rejime ida bazeia ba regra, abertu, estável, transparente no previsível iha área komérsiu internasionál.

“Maibé, sai membru plenu OMK la’ós fim ida. Nia nu’udar pasu dahuluk. Dezáfiu barak sei iha ita-nia oin, ida mak dezáfiu ida mak TL tenke aumenta makaas ninia kapasidade produtiva nasionál atu bele rezolve kestaun supply-side (oferta) ninian ne’ebé to’o agora sei ki’ik hela. Dezáfiu ida fali mak TL tenke prepara lalais enkuadramentu legál hodi estabelese merkadu kapitál ida efisiente atu garante katak ita-nia investidór nasionál bele iha asesu ba finansiamentu,” nia hato’o deklarasaun polítika bankada nian liuhusi reuniaun plenária PN, tersa ne’e.

Se laiha ida-ne’e mak benefísiu sai membru plenu OMK sei la realiza no efeitu distributivu polítika ekonómiku sei kontinua limitadu, benefísiu loloos bainhira TL sai membru plenu OMK ne’e TL sei hetan bainhira negosiasaun lubun ida-ne’ebé halo iha prosesu ne’e implementa duni no obrigasaun sira konsege prienxe hotu.

Investimentu iha kapitál umanu, iha infraestrutura bázika, iha kualidade serbisu, iha seitór privadu mak bele dudu kresimentu ekonómiku ida sustentável.

Deputada husi bankada opozisaun ne’e konkorda ho analiza husi Banku Dezenvolvimentu Aziátiku nian katak ho inflasaun ida-ne’ebé moderadu iha tinan ida-ne’e no iha tinan oin,  TL iha oportunidade di’ak atu investe barak liu iha setór naun petrolíferu sira.

Ida-ne’e, sei sai importante tebes atu mantéin no prolonga momentu kresimentu ekonómiku, tanba ne´e tempu ona atu diversifika Timor-Leste nia ekonomia.

Vise Ministru ba asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, lori Governu nia naran hato’o apresiasaun ba deklarasaun polítika husi bankada FRETILIN nian no Governu nia pozisaun klaru ona.

Nune’e, governante ne’e, hateten, atu hasa’e produsaun nasionál mak Governu da-sia insentiva agora mak halo reabilitasaun ba irrigasaun sira-ne’ebé abandona no la funsiona iha Maliana, Suai, Kasa-Zumalai, Betano, Baucau, Manatuto, Viqueque no aumenta konstrusaun ba irrigasaun foun.

Notísia Relevante: MAPPF prevee millaun $5-resin konstrui irrigasaun iha Baucau-Bobonaro-Viqueque

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes  

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!