iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

ME konsidera Rezolusaun PN viola dekretu-lei tolu

ME konsidera Rezolusaun PN viola dekretu-lei tolu

Logotipu Ministériu Edukasaun. Imajen/Espesiál

DILI, 31 maiu 2024 (TATOLI)Ministériu Edukasaun (ME) konsidera rezolusaun Parlamentu Nasionál (PN) ba rekomendasaun pontu rua ne’e viola dekretu-lei tolu hanesan ensinu pre-eskolár, ensinu báziku no ensinu sekundáriu, nune’e ME deside mantein nia pozisaun tuir dekretu-lei ne’e.

“Dekretu-lei sira tau ona proibisaun ka la fó ona dalan, desde juñu 2023 atu Ministériu Edukasaun halo kontratasaun ba entidade sira atu sai profesór no servisu sira ho karakter administrativu iha eskola sira. Ema hotu tenke tuir konkursu públiku atu sai profesór ka funsionáriu tékniku administrativu iha eskola públiku sira,” Asesór Ministra Edukasaun, Filipe Rodrigues, informa liuhusi konferénsia imprensa iha edifísiu ME, Vila Verde, sesta ne’e.

Notísia relevante : PN aprova rezolusaun-rekomenda Governu solusiona problema antigu profesór kontratadu

IX Governu Konstitusionál liuhusi ME hahú iha janeiru 2024 enfrenta hela situasaun ida kona-ba menus profesór iha eskola sira ne’ebé akontese kuaze iha munisípiu sira. Menus profesór akontese tanba dekretu-lei ensinu sira bandu atu halo tan kontratasaun ba ema atu hanorin iha eskola sira. Ida-ne’e bazeia ba dekretu-lei sira hanesan:

  • Dekretu-lei nú. 32/2023, 31 maiu kona-ba Rejime Jurídiku Sistema Nasionál Ensinu Baláziko, iha artigu 81, alinea 1 hateten, “os estabelecimentos de ensino básico públicos são proibidos de contratar qualquer indivíduo para exercer funções de docência ou de caráter administrativo.”
  • Dekretu-lei nú. 33/2023, 31 maiu kona-ba Rejime Jurídiku Sistem Nasionál Ensinu Sekundáriu, iha artigu 89, alinea 1 hateten, “os estabelecimentos de ensino secundário públicos são proibidos de contratar qualquer indivíduo para exercer funções de docência ou de caráter administrativo.”
  • Dekretu-lei nú. 34/2023, 31 maiu kona-ba Aprova Rejime Jurídiku Sistema Nasionál Edukasaun Pre-Ekolár no Programa Edukasaun Infantil, iha artigu 78, alinea 1 hateten, “os estabelecimentos de educação públicos são proibidos de contratar qualquer indivíduo para exercer funções de docência ou de caráter administrativo.”

Nune’e, ME nia pozisaun mak husu parte hotu, liu-liu ba aplikante ne’ebé durante ne’e tuir hela bolsa kandidatu profesór iha faze dahuluk, no agora tama segunda faze, atu ema hotu-hotu inklui mós antigu profesór kontratadu ka voluntáriu sira, atu nafatin mai hola parte iha teste bolsa kandidatu tanba ME nia pozisaun bazeia ba dekretu-lei kona-ba estabelesimentu jurídiku ba ensinu tolu mak Pre-Eskolár, Ensinu Báziku no Ensinu Sekundáriu ho tékniku vokasionál, ne’ebé hahú hosi 01 juñu 2023, Governu anteriór nia tempu, ne’ebé bandu ona ME atu halo kontratasaun ba ema atu sai profesór iha eskola sira.

“Dalan úniku ba ema hotu tantu antigu profesór kontratadu, profesór voluntáriu sira, ami konvida atu hola parte iha prosesu konkursu bolsa kandidatu profesór iha segunda faze. Ministériu Edukasaun laiha dalan atu prosesu ba avaliasaun dezempeñu antigu profesór kontratadu sira. Ministériu Edukasaun nafatin tuir regra ne’ebé iha,” nia subliña.

Antes ne’e, iha loron 27 maiu 2024, PN liuhusi reuniaun plenária aprova projetu rezolusaun númeru 38/VI(1a) ho unanimidade a-favór 59 no rekomenda ba Governu atu solusiona kestaun profesór kontratadu.

Membru PN prodús projetu rezolusaun ne’e tanba konsidera impaktu desizaun la renova kontratu profesór no atuál situasaun iha prosesu ensinu aprendizajen iha eskola públika.

Rezulusaun ne’e ba dahuluk, husu Governu atu prosede realiza avaliasaun dezempeñu ba antigu profesór sira hotu inklui reklamente sira, kontinua esforsu hotu hodi prosede kontratasaun profesór hirak ne’e, iha kazu hetan ona rezultadu di’ak iha avaliasaun.

Instrui profesór sira atu kontinua konkorre iha kursu oin-oin rekrutamentu bolsa kandidatu.

Daruak, deklara apoiu ba prosesu rekrutamentu pur méritu ne’ebé inisia husi ME no Komisaun Funsaun Públika (KFP).

Antes ne’e, konkorrente hamutuk 13.021 mak pasa selesaun dokumentu vaga bolsa kandidatu no iha na’in-11.273 maka partisipa iha teste, maibé kandidatu 1.748 admitidu iha selesaun dokumentu la marka prezensa iha teste.

Sira-ne’ebé pasa mak pasa ho valór 60 ba leten hamutuk 568, kompostu husi feto 332 no mane 236.

Sira-ne’ebé fahe ba grupu rekrutamentu hanesan Pre-Eskolár hamutuk 34, Ensinu Báziku 1º no 2º siklu hamutuk 170, ba área koñesimentu Ensinu Báziku 3º siklu, hanesan lian tétun iha 62 mak pasa ho valór 60 ba leten.

Lian portugés iha ema hamutuk 106 mak pasa, lian inglés iha 48, matemátika iha 45, siénsia naturál iha 30, siénsia sosiál iha 38 no dezenvolvimentu pesoál iha 35.

Programa bolsa kandidatu bazeia ba alterasaun dahuluk dekretu-lei nú. 31/2023 kona-ba Estatutu Kareira Dosente, ne’ebé determina sistema rekrutamentu manorin foun, liuhusi programa bolsa kandidatu. Nune’e, ME emite diploma ministerial nú. 81/2023 ne’ebé regula rekrutamentu atu ingresa iha kareira dosente.

Prosesu integra iha bolsa mós tenke ho baze ba avaliasaun koñesimentu no kompeténsia neʼebé previstu iha artigu 30 diploma ministeriál nú. 82/2023, 22 dezembru.

ME sei detemina lalais kona-ba medida tuir mai, inklui períudu kontinua halo abertura fali ba teste programa bolsa kandidatu seluk hodi kompleta ba vaga mamuk 2.400.

Jornalista     : Osória Marques

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!