iklan

SAÚDE

Doasaun raan sei salva ema-nia moris

Doasaun raan sei salva ema-nia moris

Pesoál Banku Sangue Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV), hasai raan ba kontributór raan sira iha ámbitu komemorasaun loron traballu nian, iha salaun SEFOPE Caicoli Díli, segunda (29/04). Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 14 Juñu 2024 (TATOLI)–Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten doasaun raan sei salva ema-nia moris nu’udar asaun solidariedade no ema nia jenerozidade.

“Kada raan no plasma ne’e liuhosi halo doasaun ne’e folin boot tebes no sai hanesan prezente ne’ebé furak-liu. Ita-boot sira-nia doasaun ne’e fó impaktu boot ba ema-nia moris no moris-di’ak, nune’e mós sira-nia família no komunidade iha nasaun laran tomak,” Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Arvind Mathur hatete ba Agência Tatoli, relasiona ho loron Mundial Doasaun Raan ho Tema “Agradese ba doadores sira”.

Nia hato’o agradesimentu ba doadór raan sira hotu tanba doasaun raan ne’e sei fó impaktu boot ba ema rihun ba rihun nia moris-di’ak, tanba raan seguru ne’e moris mós seguru.

Nia hateten, loron mundial ba Doasaun Raan ne’e observa iha mundu tomak lori hamutuk governante sira, asosiasaun doadór sira no komunidade hotu iha mundu atu tau hamutuk esforsu no prátika di’ak sira no rezolve dezafiu sira-ne’ebé relasiona ho doasaun raan no servisu transfusaun raan iha eskala globál.

“Importásia husi doasaun raan boot tebes krusial tebes hodi salva moris iha tempu krize hanesan dezastre natural, asidente, moras krónika hanesan anemia, talasemia no isin-rua sira ne’ebé hetan komplikasaun ka menus raanb,” nia dehan.

Tuir nia, nesesidade raan sempre aas liu nia fornesimentu no tanba ne’e agora tempu no oportunu atu rezolve dezafiu ida-ne’e, hodi aselera progresu sira ba futuru iha ne’ebé transfusaun raan ne’ebé seguru ne’e asesivel ba ema hotu.

Iha kontestu ida-ne’e, nia hakarak dehan Timor-Leste bele kumpre menus husi 40% hosi neseidade liuhosi doasaun raan voluntáriu.

Arvind Mathur fó ezemplu sira seluk, família pasiente sira-ne’e hetan pedidu atu koordena doadór sira-ne’ebé troka, ne’ebé sai dezafiu tebes ba ema hotu no rezulta atrazu ne’ebé bele evita no dalaruma konsekuénsia ne’ebé ladi’ak.

Reprezentante OMS ne’e hateten, atu hametin sistema banku raan Timor-Leste nian, Organizasaun Mundial Saúde iha kompromisu tomak atu fó apoiu ba Ministériu Saúde, Banku Nasionál Raan no Ospitál Nasionál hodi dezenvolve polítika no estratéjia ida-ne’ebé kompreensivu ba servisu transfusaun raan.

Sistema doasaun raan ida-ne’ebé forte nu’udar komponente esensiál ida husi preparasaun saúde publika, hodi mantein fornesimentu raan ne’ebé ampla, sistema kuidadu saúde bele responde lalais ba kazu emerjénsia sira no asegura katak pasiente sira simu kuidadu bainhira sira presiza.

“Maske transfusaun raan mak teknolojia úniku ida-ne’ebé bazeia ba prosesu sientífiku, maibé disponibilidade raan depende ba ema-nia jenerosidade ne’ebé hakarak halo doasaun,” nia dehan.

Tanba ne’e, permite ha’u atu sublina importánsia husi envolvimentu komunidade nian no partisipasaun ativu hodi mantein fornesimentu raan ne’ebé adekuadu. Ida-ne’e hasa’e duni sentimentu solidariedade no kompaixaun, halibur ema hamutuk hodi kontribui ba buat di’ak.

Nia dehan, servisu organizasaun nian hanesan CVTL, HNGV no ekipa Banku Nasional Raan merese temi tanba sira-nia esforsu ne’ebé folin boot tebes hodi bele atinje no envolve komunidade ba halo doasaun raan voluntáriu.

Importante mós atu rekoñese katak, la’ós de’it impaktu imediatu husi doasaun raan nian, ida-ne’e mós serve atu hasa’e konsiénsia kona-ba asuntu saúde sira hanesan problema raan nian, importánsia husi rastreiu regulár no nesesidade atu diversifika doadór raan sira. Edukasaun ne’e rasik bele lori komunidade ba moris ne’ebé saudavel liu.

Jornalista : Jesuína Xavier

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!