iklan

EKONOMIA, HEADLINE

PM: “prezensa kabu submarinu hanesan testemuña ba kompromisu dezenvolvimentu no modernizasaun”

PM: “prezensa kabu submarinu hanesan testemuña ba kompromisu dezenvolvimentu no modernizasaun”

Tékniku sira dada fiu kabu submarinu fibra ótika iha serimónia selebrasaun entrega ‘Golden Buoy’ no instalasaun dahuluk kabu submarinu fibra ótika, iha Tasi-ibun Bebonuk, segunda (24/06/2024). Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 24 juñu 2024 (TATOLI)—Governu liuhusi Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK), segunda ne’e, realiza serimónia selebrasaun entrega ‘Golden Buoy’ no instalasaun dahuluk kabu submarinu fibra ótika ‘Timor-Leste South  Submarine Cable (TLSSC) ka kabu submarinu súl Timor-Leste iha estasaun aterrajen ka cable landing station (CLS), ne’ebé sei sai pontu koneksaun kabu husi Bebonuk-Dili bá Darwin.

Iha biban ne’e, PM Xanana hateten, lansamentu instalasaun ne’e sei sai mudansa signifikativu ba dezenvolvimentu infaestrutura no responde ba kompromisu dezenvolvimentu no modernizasaun Timor-Leste.

“Ohin loron ami halibur hamutuk hodi marka istória ida iha ita-nia viajen ba transformasaun dijitál – sistema kabu submarinu súl Timor-Leste. Ida-ne’e la’ós de’it hanesan marka signifikativu ida iha ami-nia dezenvolvimentu infraestrutura, maibé hanesan testemuña ida ba ita-nia kompromisu ne’ebé boot ba dezenvolvimentu no modernizasaun Timor-Leste nian,” Xanana Gusmão, hato’o liuhusi diskursu bainhira halo lansamentu instalasaun dahuluk ba kabu submarinu iha Bebonuk.

Governu liberaliza setór telekomunikasaun iha tinan 2012, ne’ebé rezulta merkadu kompetitivu ho fornesedór servisu móvel tolu. Hahú husi tinan 2015, kobertura servisu móvel ne’e aumenta ona ba sidade no munisípiu hotu-hotu, ne’ebé kobre 96% hosi área populasaun.

“Maski iha progresu ida-ne’e, investimentu iha konetividade internasionál la’o ona. Kustu kapitál ne’ebé a’as halo ita-nia fornesedór servisu telekomunikasaun sira depende ba konetividade satelite ne’ebé la ho fiu. Maski ligasaun satelite no rádiu lalais atu harii, maibé labele fiar tanba kondisaun klimátika, oferese bandu limitadu no kustu barak,” nia akresenta.

Notísia relevante : Governu halo lansamentu instalasaun dahuluk ba kabu submarinu iha Bebonuk

Ho problema hirak ne’e maka Governu deside atu halo inisiativa investimentu públiku ida ba sistema kabu submarinu fibra ótika internasionál ida, iha tinan 2016.

“Tanba ne’e, ha’u kontente tebes haree kabu tun dadeersan ne’e, TLSSC mak sistema kabu submarinu dahuluk iha ita-nia nasaun,” Xanana tenik.

Xefe Governu dehan, instalasaun kabu iha Timor-Leste ne’e tuir esperénsia ekonomia sira, ida-ne’e hanesan matadalan ne’ebé sei fó benefísiu ba atividade ekonómika hahú ho telekomunikasaun hod habelar ba setór sira seluk.

“Ohin loron marka tan pasu boot ida, husi ita-nia esforsu hotu hodi aselera ita-nia dezenvolvimentu. Ita-nia Planu Estratejiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030, ita ko’alia liu kona-ba papél krítiku telekomunikasaun nian iha kondusaun diversifikasaun ekonómika, mellora edukasaun, no hasa’e servisu saúde nian. Liuhusi fornese konetividade internet ne’ebé aas, no seguru, iha área setór oioin, atu ita bele uza teknolojia nia kbiit atu kumpre ita-nia objetivu dezenvolvimentu,” nia otimista.

Iha PED ne’e, haree nasaun ida-ne’ebé prósperu no reziliente, ne’ebé harii iha infraestrutura no dezenvolvimentu inkluzivu forte, presiza halo internet ne’ebé lalais no seguru hodi bele liga ba povu no mundu modernu.

“Se ita uza didi’ak, rede modernu ne’ebé lalais bele ajuda ita atu aselera ita-nia dezenvolvimentu, harii ekonomia inkluziva ida atu alkansa meta sira ne’ebé deskreve ona iha ita-nia PED ho lalais. Kabu ida-ne’e sei promove kreximentu ekonómiku no hasa’e kualidade moris ba timoroan hotu,” Xanana subliña.

Tuir PED, Programa Governu Konstitusional IX nian esplika esforsu atu harii ekonomia ida-ne’ebé diversifikadu, liu-liu foka liu ba hasa’e infraestrutura dijitál sira, promove dezenvolvimentu sosiál no hadi’a servisu públiku sira.

“Relasiona ho ida-ne’e, kabu submarinu sei fó dalan ba ita atu fó asesu boot liu ba rekursu edukasaun, hodi apoia ita-nia objetivu atu fornese edukasaun ho kualidade aas ba ema hotu. Estudante no edukadór sira iha nasaun laran tomak sei hetan benefísiu husi konetividade ne’ebé di’ak liu, hodi permite integrasaun ba instrumentu no rekursu aprendizajen dijitál ne’ebé esensiál ba edukasaun modernu,” nia dehan.

Iha kuidadu saúde, konetividade ne’ebé di’ak liu sei fasilita atendimentu médiku ne’ebé di’ak liu, hodi asegura katak profisionál saúde sira bele fornese kuidadu ne’ebé lalais no efetivu, liu-liu iha área remota sira.

“Ida-ne’e aliña ho ita-nia objetivu atu hadi’a sistema saúde no asesibilidade ba sidadaun hotu-hotu. Ba diversifikasaun ekonómika, internét sei  lalais no sei fó dalan ba ita-nia empreza sira atu halo interasaun di’ak liu ho sira-nia omologu sira iha rai-liur, promove kreximentu ekonómiku no kria oportunidade empregu,” PM salienta.

Aliende ne’e, kabu ne’e mós sei apoia dezenvolvimentu indústria foun sira no habelar indústria sira ne’ebé eziste, hodi lori nasaun Timor-Leste ba ekonomia ida-ne’ebé diversifikadu no reziliente liu.

Servisu públiku, infraestrutura dijitál ne’ebé di’ak liu sei fasilita servisu públiku ne’ebé efisiente no asesivel liu. Husi inisiativa Governu eletróniku to’o servisu online, asesu ba broadband ne’ebé seguru no sei hala’o papél krítiku ida hodi halo servisu Governu nian sai responsivu no transparente liu.

“Bainhira ita la’o ba oin, mai ita hanoin-hetan katak TLSSC la’ós de’it kabu maibé nu’udar liña moris ida-ne’ebé sei halo ponte Timor-Leste ho komunidade dijitál globál. Ida-ne’e sei fó kbiit ba ita-nia foin-sa’e sira atu hetan koñesimentu, kria oportunidade foun ba empreza sira, no asegura katak ita-nia sidadaun sira bele liga ho mundu iha dalan sira ne’ebé seidauk iha,” nia tenik.

PM dehan, ohin loron selebra era konetividade foun ida ba Timor-Leste hamutuk aproveita oportunidade sira-ne’ebé ne’e serbisu hamutuk hodi harii futuru ida-ne’ebé naroman liu no ligadu liu ba nasaun doben ida-ne’e.

“Ha’u hakarak hato’o ami-nia agradesimentu ba Governu Austrália sira-nia apoiu no kolaborasaun ne’ebé boot iha projetu ne’e nia laran tomak. Ita-boot nia parseria sai ona instrumentál hodi lori Timor-Leste nia Sistema kabu submarinu Sul ba fuan. Ha’u mós hakarak agradese ba ekipa, enjeñeiru no parte-interesada hotu-hotu husi Alcatel Submarine Network, Vocus, no departamentu Governu nian, ne’ebé halo vizaun ne’e sai realidade,” nia tenik.

Jornalista     : Arminda Fonseca

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!