iklan

EDUKASAUN, ELEISAUN, MUNISÍPIU, VIKEKE

CNE ho STAE introdús prosesu eleisaun munisipál ba komunidade iha Macadique

CNE ho STAE introdús prosesu eleisaun munisipál ba komunidade iha Macadique

CNE introdús prosesu eleisaun  munisipál  ba komunidade suku Macadique.Imajén Tatoli/Vitorino Lopes da Costa

VIQUEQUE, 09 jullu  2024 (TATOLI)- Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE, Sigla Portugés), munisípiu Viqueque, segunda ne’e,  hala’o edukasaun sívika hodi introdús kona-ba prosesu eleisaun munisipál ba autoridade lokál no komunidade sira husi suku Macadique, postu administrativu Uatulari-MunisipiuViqueque.

Tema ba  edukasaun sívika mak, “Hamutuk konsilida demókrasia no eleisaun ba poder lokál, partisipa no inkluzivu, hodi promove partisipasaun inkluzivu iha eleisaun munispál”.

Objetivu husi atividade edukasaun sivíka ne’e atu esklarese prosesu eleitorál ba entidade sira hodi  iha koñesementu ba  preparasaun ne’ebé sei akontese eleisaun munisipál.

Komunidade Partisipa Edukasaun Sivika husi CNE. Imajén Tatoli/Vitorino Lopes da Costa

“Maske eleisaun barak maka ita konsege hasoru ona, maibé ita sei iha tan eleisaun ida-ne’ebé maka durante ne’e ita seidauk hasoru, Ho nune’e maka ami mai liuhusi programa  edukasaun sívika ida-ne’e hodi eseplika eleisaun asembleia munisipál ba komunidade”, Komisáriu CNE destakadu munisípiu Viqueque, Olavio da Costa Monteiro Almenda, hateten ba jornalista sira, iha suku macadique, ohin.

Nia dehan, eleisaun asembleia munisipál sei hili deputadu munisipál, prezidente munisipál no sekretáriu munisipál  ba komunidade sira, karik eleisaun akontese duni iha tinan 2025-2026 komunidade sira iha kompreensaun hodi partsipa eleisaun sira-ne’e.

“Ida-ne’e ita konsolida demokrásia no poder lokál,nune’e ohin ita ko’alia mós kona-ba  lei no rekezitu sira ba sidadaun sira-ne’ebé aban-bain-rua hakarak kandidatu ba eleisaun kamára munisipál nian”, nia hato’o.

Eleisaun sira-ne’ebé liu nia nota kada eleisaun sira hanesan eleisaun Prezidensiál, Parlamentár suku Macadique  sempre rejista problema ida rua. Tanba ne’e CNE tenke halo ativdade beibeik atu   hasa’e koñesementu komunidade sira-nian ba sistema demokrásia.

Iha fatin hanesan, Komadante Polísia Nasionál Timor Leste (PNTL), António Rego Fernandes, relata kona-ba balansu eleisaun  Prezidensiál 2022  hahú kampaña to’o eleisaun PNTL  Viqueque rejista kazu 10-resin, eleisaun Parlamentár 2023, rejista kazu 2023 no eleisaun suku PNTL munisípiu Viqueque rejista kuaze 30-resin.

“Ha’u husu ba komunidade sira tenke partisipa edukasaun sívika sira-ne’ebé ita-nia CNE sira realiza, atu ita bele hatene kona-ba ita-nia dever no direitu,  hodi  eleisaun tuir mai ita bele redús problema”, nia sujere

Iha  biban ne’e, Xefe suku Macadique, Afonso dos Reis ‘Ferlimo’, husu agradese ba CNE ne’ebé hili suku Macadique hodi realiza edukasaun sívika tanba atividade ida-ne’e importante tebes ba komunidade sira liuliu eleitór, atu sira bele komprende kona-ba eleisaun nian.

“ Ha’u agradese no husu komunidade sira partisipa másimu atu komprende prosesu eleisaun no partisipasaun komunidade nian hodibele haburas demokrasi iha Timor Leste”. Nia hato’o.

 Sistema Biométriku

STAE Viqueque aprezenta sistema Biometriku ba komunidade iha suku Macadique. Imajén Tatoli/Vitorino Lopes da Costa

Entretantu, Sekretáriadu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) munisípiu Viqueque, Octaviano Fernando Salsina, aprezenta sistema Biométriku ba reseasameentu eleitorál ba komunidade sira suku Macadique, postu administrativu Uatulari.

“Maibé, husi sistema rua manuál no semi-biometrika ne’ebé ami uza ne’e ladun garantia ba dadús eleitór no ema bele uza dupla ita labele rezolve, dala ruma ita deskonfia taxa partisipasaun sa’e no tun. Ho nune’e evolusaun sistema teknólojia ne’ebé avansu, daudaun ne’e STAE prepara ona atu utiliza sistema foun biométriku hodi rezolve ba eleitór dupla no eleitór obitu sira”, nia afirma.

Kona-ba vantajen utiliza sistema Biométriku sei evita kartaun dupla no obitu sira nomós sei asegura dadús iha server nasionál, fasil deteta kartaun dupla, obitu no redús erru administrativa sira.

“Tanba ne’e moluk utiliza sistema foun ne’e ami tenke introdús ba ita-nia komunidade sira atu sira iha koñesementu. Atu implementa plata forma ida-ne’e hodi eleitór sira labele hakfodak”, nia akresenta.

Jornalista   : Vitorino Lopes da Costa

Editór         : Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!