DILI, 29 jullu 2024 (TATOLI)—Komisaun F trata asuntu Saúde, Seguransa Sosiál no Igualidade Jéneru iha Parlamentu Nasionál (PN), rekomenda ba Ministériu Saúde (MS) atu reforsa númeru rekursu umanu liuliu médiku internista iha ospitál referál Maubisse hodi fó atendimentu di’ak ba pasiente sira.
‘’Rekomenda ba Ministériu Saúde (MS) atu reforsa númeru rekursu umanu iha ospitál referál Maubisse (médiku intensivistas), atu nune’e unidade Intensive Care Unit (ICU) bele funsiona hodi redús númeru transferénsia pasiente ba Ospitál Nasionál Guido Valedares (HNGV, siglá portugés), sentru saúde Hautio, sentru saúde Hato-Udo, internamentu-Ainaro Villa, postu saúde Bobe, postu saúde Ailora no postu saúde Cassa,” refere relatóriu fiskalizasaun komisaun F ne’ebé Agência TATOLI asesu, segunda ne’e.
Entretantu, komisaun F ne’ebé lideradu husi prezidente komisaun, Maria Gorumali Barreto, akompañadu husi deputadu membru komisaun foin lalais iha fulan-juñu tinan ne’e realiza fiskalizasaun ba iha ospitál referál Maubisse.
Fiskalizasaun ne’e ho objetivu observa direta kondisauns serbisu entidade governamentál ne’ebé tutela iha área kompeténsia komisaun F nian.
Durante iha vizita ba ospitál referál Maubisse ne’e, atividade vizita deputadu sira-nian atu obversa direta ba unidade radiolojia ninia funsinamentu normál maibé labele halo CT-scan nune’e sira transfere pasiente sira-ne’e ba HNGV.
Tuir sira-nia fiskalizasaun ne’e iha terrenu hatudu katak Unidade USG ninia serbisu atendimentu la’o normál no laiha problema.
Aleinde haree mós unidade emerjénsia, ne’ebé durante ne’e atende pasiente sira husi munisípiu Ainaro, unidade ne’e atende mós pasiente husi munisípiu Aileu, Manufahi no Covalima, ne’ebé kada loron rejista pasiente na’in-lima (5).
Ba sala operasaun, iha rekursu hamutuk na’in-tolu (3) ne’ebé kompostu husi médiku Kubanu rua (2) no timoroan ida (1).
Ba trimestre daruak iha tinan ne’e, sira rejista operasaun cesariana (risku ba inan no bebé tanba laiha konsulta antenatal care ho regular) mak númeru aas, bainhira pasiente ho diagnóstiku komplikasaun grave ne’ebé presiza kuidadu intensivu mak halo transferénsia ba HNGV.
“ICU ne’e espasu epikadu ho fasilidade di’ak, maibé labele operasionaliza tanba laiha médiku internista. Konstrusaun hahú iha loron 29 fulan-abríl 2021 no ramata iha loron 30 fulan-abríl 2022, ho totál área 160m2 no finansiamente husi fundu COVID-19 ho monante rihun $140,” relatóriu husi komisaun F ne’e haktuir.
Ba Unidade pediatria iha ospitál referral Maubisse ne’e, iha médiku espesialista Kubanu ida (1) no iha kama hamutuk 11.
Iha relatóriu komisaun nian ne’e haktuir mós katak, farmásia iha organizasaun adekuadu ba item sira, totál item 384, stock out 14% no item lima mak expira, farmasista laiha lista detallu kona-ba item stock disponível no stock out.
Maternidade iha loron 99 fulan-juñu tinan ne’e rejista pasiente na’in-lima (5), kazu maioria ne’ebé rejista mak óbitu fetal husi munisípiu Manufahi no Covalima no Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) halo ona levantamentu dadus, no sei providénsia asaun formasaun, laiha problema ho ekipamentu médiku no ai-moruk.
Ospitál referál Maubissei iha mós programa formasaun husi Saint John of God ba pesoál enfermeiru sira.
Iha Kuziña ne’e, kada loron oferese refeisaun másimu ba pasiente 32 no refeisaun hamutuk dala lima (5) no empreza ne’ebé fornese.
Enkuantu iha rezidénsia ba profesionál saúde iha kuartu hamutuk ualu (8) ne’ebé mak utliza husi médiku Kubanu no kargu diresaun xefia.
Ba transporte ne’e iha karreta ambulánsia rua (2) ne’ebé kompostu husi ida (1) sei foun no ida (1) tuan mak apoiu serbisu ospitál referál Maubisse nian.
Entretantu, relatóriu fiskalizasaun komisaun F nian ne’e iha reuniaun plenária komisaun permanente semana kotuk, meza PN halo ona distribuisaun no haruka mós kópia ba parte Governu, nune’e liuhusi entidade tutela hodi bele tau atensaun.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes





