iklan

OPINIAUN

Projetu bilaterál: Millenium Challenge Coorporation (MCC) no kontroversia iha nasaun sul-globál sira

Projetu bilaterál: Millenium Challenge Coorporation (MCC) no kontroversia iha nasaun sul-globál sira

 

  1. Introdusaun: saida mak MCC?
    • Millenium Challenge Corporation (MCC) nu’udar ajénsia Governu Estadu Unidu Amerika; no em termos de adopsaun prinsípiu no modelu sivilizasaun, sei iha relasaun ho Instituisaun Finansiál Internasionál sira hanesan Fundu Monetariu Internasionál (FMI) no Banku Mundiál, ne’ebé promove modelu sivilizasaun kapitalismu Industriál.
    • Millenium Challenge Corporation (MCC) nian Objetivu mak promove reforma institusionál nasaun Sul-global nian tuir kritéria MCC; Tuir kritériu signifika, nasaun sul sira hetan fundu ida nee la’ós gratuita, maibé sira em prinsípiu tenki adopta modelu dezenvolvimentu ne’ebé aneksa ho fundu MCC nian mak: promove kresimentu ekonomia, liberalizasaun polítika no ekonomia, nu’udar blue print (modelu unika)[1] dezenvolvimentu iha nasaun Sul Global, ne’ebé MCC reklama hodi hasai nasaun sira husi mukit.
    • Nasaun sul, katak nasaun sira ne’ebé konsideradu mukit; sira ne’ebé kumpri kritériu MCC nian mak sira bele assesu ba Grants (fundu apoiu) ho tipu fundus ki’ik (Threshold program) ba dala uluk no tipu fundus bo’ot (Compact-MCC) husi Governu Estadus Unidos da America nian, iha fase tuir fali.
    • Prosesu implementasaun polítika MCC nian iha nasaun sul sira konstitui husi; rekursu Finansiál iha parte ida no modelu dezenvolvimentu iha parte seluk, ne’ebé tuir loloos sira nu’udar pakote ida de’it inseparavel (labele haketak), nune’e nasaun sul sira laiha fatin atu artikula fali sira-nia modelu dezenvolvimentu, ne’ebé ita impresta Herbert Marcuses (1964) nia teoria sosiál kritiku ‘One Dimensional Man—Masyarakat Satu Dimensi’[2], mak hato’o karater totalitaria Industriál.
    • Estadu Unidu Amerika hahú fó advokasia ekonomia setór privadu iha tempu-naruk, bainhira setór privadu makaas, hamenus poder Estadu soberanu nune’e kontribui ba harii Modelu Estadu Fraku (Weak State Model)[3]/Estadu Neo-liberal), nu’udar modelu mak sira reklama ideál ba mundu tomak.
    • Reklamasaun hirak ne’e kria ona kontroversia, hamosu kontradisaun  iha nasaun barak, tanba latuir povu no Estadu sul sira-nia imajinaria Estadu mak sai libertadór povu nian terus no mukit estruturál sira; ita bele komprende katak durante sira funu ba libertasaun povu nasaun eis-kolonia europoea sira-nia vizaun mak hakarak atinji prosperiedade no justisa sosiál liuhusi intervensaun Estadu ne’ebé libertadór, iha setór ekonomia, no dezenvolvimentu sosiál (edukasaun, saúde no agrikultura-ambientál ne’ebé forti),  katak sira iha tendénsia adopta modelu Estadu Forti (Strong State). Maske nune’e Modelu Estadu forti, la’ós blue print (modelu úniku) hodi nasaun seluk replika nune’e de’it, maibé Nasaun sira mós bele reinventa sira-nia modelu Estadu forti rasik, liuhusi regulamentu legal ou parametru alternativa sira seluk tuir sira-nian kondisaun lokal nian.
    • Kontradisaun mosu bainhira Nasaun Sul-global[4] ne’ebé simu programa MCC nian, sira la nesesariu simu modelu dezenvolvimentu liberal (privatizasaun ekonomia no liberalizasaun polítika), maibé tanba Nasaun Sul-global sira, hakarak de’it mak fundu finanseiru ba sira-nian dezenvolvimentu; signifika Elite Estadu Nasaun Sul-global sira dalaruma la konkorda ho valores sira MCC nian, maibé sira konkorda ho simu fundu, hodi finalmente koloka polítiku Nasaun Sul-global sira iha pozisaun ne’ebé la klaru. Governu Estadu Unidos Amerika nian naturalmente kontenti, bainhira sira konsegue influénsia ona polítika nasaun globál-sul.

2.       Esperiénsia MCC nian globalmente iha Nasaun 80;

Peskiza ne’e tenta hato’o de’it ezemplu sira ne’ebé kontroversiál nu’udar referensia;[5] Entre nasaun hirak ne’e mosu nasaun lubuk ida-ne’ebé mak rejeita programa MCC nian; Tinan-2016 Filipina retiraan husi programa faze segundu MCC tanba akuzasaun EUA nian sobre violasaun direitus umanus; Sri Lanka rejeita MCC nia oferta tinan-2017 tanba ta’uk tendensia imperalismu-foun ne’ebé sei halo husi EUA hasoru Sri Lanka; Ghana 2019, Estadu rejeita proposta imposisaun MCC nian atu Ghana privatiza setór publiku no Ghana termina akordu; Tanzania 2017, Estadu liuhusi Prezidenti Magufuli krítika ona MCC, tanba MCC sira halo intervensaun ba iha eleisaun polítika lokál. Presidente Magufuli rejeita MCC nian programa sira. Magufuli justifika nian pozisaun nu’udar aktu ida hodi kontribui ba halakon dependensia Tanzania ba doasaun Internasionál sira; Madagascar 2020, Estadu Madagascar rejeita grants MCC nian tanba MCC hakarak finansia programa reforma agraria modelu liberál nian ho fundu milliaun $1,3 ektar ba rai agrikultura hodi ejize Estadu Madagascar disponibiliza gratuitu ba empreza privadu entranjeiru sira durante tinan-99 hodi exporta produtu nu’udar klauzula iha akordu MCC nian. Estadu Madagascar argumenta katak MCC no Compact-MCC la obedese ba lei Madagascar nian; no iha tinan-2019 program MCC provoko kontroversiál bo’ot iha Nepal, ne’ebé ita sei ko’alia mais breve.

3.    Saida mak Pozisaun Elite Estadu Nepal hodi Aseita MCC

3.1. Maoista iha Nepal halakon sistema monarkia ka liurai ne’ebé ukun ona kuaze dekada VI nune’e, hahú husi liurai Mahendra iha tinan-1953-1964 mai to’o iha liurai Gyanendra ikus liu iha tinan-2001-2008: hafoin de terminasaun insurjensia bo’ot protagoniza husi movimentu maoista Nepal iha tinan 1996 mai to’o iha tinan-2006, ikus mai maoista sira hari fali Republika Federal demokratika Nepal ho Konstituisaun ne’ebé afavor ba sosialismu atu bele garante modelu Estadu-forti iha Nepal.

3.2. Estadus Unidus da America-liuhusi programa MCC halo intervensaun iha Nepal, maibé Governu Nepal tenta propoin rasik sira-nia prioridade, nu’udar kondisaun, hodi bele simu apoiu husi MCC nian, ne’ebé talves los, iha periodu transitoria de’it, maibé tenki hakruk ba prinsípiu MCC nian iha tempu naruk bainhira sira simu osan barak ona, no ikus mai kria konflitu iha Nepal, entre ukun nain no polítika extra-parlamentaria nian.   

3.3. MCC hahú intervensaun liu-husi frakeza internál nasaun Nepal nian kausa husi krizi dezastre naturál iha tinan-2014-2015 ne’ebé obriga Nepal hodi aseita Compact-MCC;  

3.4. Nepal infrenta rai nakadoko iha area foho Everest, foho as-liu iha mundu, hodi hamate ema barak kuaze 9.000 ho 55% maioria feto no hakanek ema 1.600 inklui estraga mós infraestrutura iha Kathmandu kapital Nepal. Sentru spektrum (pusat gempa) rainakadoko ho distansia kuaze 76 km husi tasi oeste kapital Kathmandu. Konforme daduz  katak, total ema milliaun Ualu  ou kuaze um-tersu husi populasaun Nepal mak hetan afetadu ba dezastre refere. Setór abitasaun mos sai afetadu tebes, tanba kuaze rezidenti barak iha zonas rurais ho kondisaun kiak ne’ebé menuz reziliente hasoru dezastre rai-nakadok ne’e rasik. Kuaze uma liu 500.000 hetan estragus no 269.000 seluk kuaze aat liu inklui monumentu historiku no sitiu kultural ne’ebé rekonese husi UNESCO nudár patrimoniu Mundiál. Rai nakadoko mos estraga infraestrutura esensiais ba subsistensia (mata-pencarian) em-jeral komunidade nian, hanesan setór agrikultura no turismu. Fontes internasionais sira-nian hato’o estimasaun dezastre refere ho total milliaun $7,1 America, no identifika nesesidade rekoperasaun mak presiza fundu kuaze milliaun $6,7 America.

3.6. Kontroversia kona-ba MCC; Iha intensaun ba redus kiak liuhusi promove kresimentu ekonomia, nune’e Nepal no MCC asina akordu iha loron 14 fulan Setembru tinan 2017 iha Washington DC ba dezenvolve area konektividade ne’ebé liga Xina ho Nepal: projetu infraestrtura estrada 300 Km no eletrisidade Kv400 husi koridor Lapsiphedi -Galchhi-Damauli-Suna al, projetu ne’e inklui atu reabilita no proteze 300km estrada sira iha teritoriu nasional.  

3.7. Tinan rua tuir mai Parlamentu Nepal hahú diskuti kona-ba MCC iha tinan 2019 no mosu diferensia ideias klean entre lider polítiku sira iha Republika foun nee;

3.8. Polítika Extra-parlamentariu nian halo protestu ho akuzasaun, kestiona katak “MCC la’ós subsidiu apoiu ba alternativu hodi hasai Nepal husi kiak no krizi sira, maibé estratejia ba Asia-pasifiku (Indo-Pacific Strategy / IPS)[6] Estadus Unidus nian ba kontra Xina”. En essensia MCC nu’udar fundu seguransa Estadus Unidos da America, hodi kontra hegemonia Xina nian.

3.9. Protestu Extra-Parlamentar Nepalista sira-nian nee, ko-insidente protestu ne’ebé iha, delegasaun altu-nivel EUA nian halo vizita ba grupu protestu sira iha Nepal, hodi hatoo deklarasaun katak sira rejeita mos akuzasaun sira ho razaun katak “apoiu ne’ebé iha nudar prezente husi povu Amerikanu ba povu Nepal”, maibé faktu hatudu katak nein-iha relasaun ruma ho estatementu delegasaun EUA nian.

3.10. Relasaun bilateral ne’ebé iha ona antes ne’e entre Nepal no EUA mak sai nudár kondisaun minimu ba EUA hodi aproveita no disponibiliza fundu umanitariu ba krizi rai-nakadoko 2015; maibé hafoin de simu apoiu, iha kazu Nepal, Opozisaun extraparliamentaria Nepalista nian hatoo kritika ba Governu no Parlamentu Nasional katak: Liberalizasaun-ekonomia, Liberalizasaun polítika (demokrasia, direitus umanus etc….), kontraria ho ideolojia Sosiálismu demokratiku ne’ebé adopta iha Konstituisaun, ne’ebé defende modelu Estadu forti (strong state), katak estadu nian papel mak bo’ot liu duke Setór privadu iha dezenvolvimentu sosiál no ekonomia.

3.11. Tinan hirak tuir fali EUA apoiu orsamentu milliaun $1,6 ba vasinasaun hasoru virus Covid-19 iha tinan 2021 ba Nepal, husi ne’e fo pasu liutan ba EUA atu dudu ninia interese polítika liuhusi MCC nia oferta ho grant bo’ot milliaun $500.00, ho objetivu oinsa atu kontinua mantein relasaun entre rai-rua, tantu EUA no Nepal. Hafoin ida-ne’e, MCC kontinua haruka ninia ema, liu-liu delegasaun senior sira ba iha Nepal atu kontinua halao komunikasaun polítika ligadu ho programa MCC nian.

3.12. Nepal presiza pelumenus tinan rua hodi debate iha nasaun refere entre koligasaun partidu polítiku foun, maibé iha inisiu loron 27 Fevereiru tinan 2022, publiku Nepal hakfodak hafoin rona estadu liuhusi governu no Parlamentu disidi hodi halo ratifikasaun ba MCC, maske protestu barak kontinua hasoru Parlamentu Nepal (Bransh 2022). Aksesu fundu MCC hodi resolve problema humanitaria no ambiental ne’ebé kausa husi desastre naturais iha Nepal mak sai Objetivu Governu no Parlamento Nepalista nian.

3.13. Demonstrasaun kontinua lao iha teritoriu tomak, inklui iha Kathmandu ho ejizensia revogasaun ba akordu MCC, i masa mos kontinua hatoo rejeitasaun ba apoiu estranjeiru sira iha dezenvolvimentu estadu iha jeral.

3.14. Alem de masa rejeita, MCC antes mos hetan ona kritika husi membru partidu polítiku sira durante inisiativa kongresu Nepal simu MCC.  Membru Parlementu Nepal Durga Paudel, husi Partidu Rastriya Janamorcha hateten katak “MCC labele implementa tanba nia nu’udar parte husi estratejia indo-pasifiku ka Indo-Pacific Strategy (IPS), nu’udar mós aliansa militar ne’ebé hanesan ho NATO”. Membru parlamentu seluk husi partidu Traballador no partidu Kamponeza Nepal hateten mos katak “MCC sei kontra mos politka naun-aliadu Nepal”. MCC mos kontinua hetan kritiku, tanba nia atuasaun ne’ebé fo biban liu ba Estadus Unidus Amerika emtermos halo auditoriu ba utilizasaun orsamentu durante periodu implementasaun projetu sira.

3.15. Governu Nepal kontinua hola pozisaun abandona kestaun espesifiku sira no fo apoiu ba ratifikasaun MCC hodi ignora diskusaun kona-ba akuzasaun relasaun MCC ho estratejia indo-pasifiku, ne’ebé hanesan komponenti militar EUA nian atu hasoru Xina. Argumentu balun mak dehan katak “MCC sei fo impaktu seriu ba nasionalismu no independensia estadu” no hirak nee mos kontinua fo biban ba figura progresista sira iha Nepal hodi enkoraja povu atu antisipa MCC nia terminasaun projetu ne’ebé hahú ona lao dadauk. Peritus sira mos kestiona katak Nepal sei sai sirkuitu Imperalismu EUA nian kuandu MCC hetan ratifikasaun husi Parlamentu Nepal ne’ebé sei dudu kontroversia kontinua lao iha Nepal (Sharma 2022).

3.16. Atualmente estadu Nepal ne’ebé funsiona iha sistema demokrasia sosiál multi-partidaria sempre iha ideas ne’ebé kontraditoriu kona-ba oinsa atu atinji konseitu ideal ba dezenvolvimentu estadu; maibé husi aproximasaun no historia dezenvolvimentu ne’ebé iha, hatudu katak naturalmente konseitu dezenvolvimentu ne’ebé hakarak atu atinji husi estadu no povu Nepal mak konseitu Modelu Estadu-forte ka Strong State Model (Uttam 2022),[7] , ne’ebé kontraditoria ho interese polítika MCC nian ba modelu estadu fraku.

4.    Timor-Leste: Debate Superfisial iha Parlamentu Nasionál

4.1. Konstituisaun Estadu RDTL nian Artigo 138 konsagra ajénsia ekonomia tolu mak; Setór Estatal, Setór Privadu no Setór ekonomia kooperativa (ekonomia sosiál solidariu), no la adopta ideolojia partikular, nu’udar diferensia ne’ebé ita nota kuaze imediata entre Timor-Leste ho Nepal. Artigu ida nee loke marjin ba artikulasaun oioin kona-ba natureza de Estadu RDTL.[8]

4.2. Alende nasaun Sul-global, autor Internasionál ba kontrola ekonomia Mundiál hanesan Fundu Monetáriu Internasionál / IMF no Banku Mundiál sempre hare no konsidera Timor-Leste mos nu’udar nasaun mukit / “kiak”;  Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional ka PEDN 2011-2030 nian rasik, defini vizaun katak, Timor-Leste sei sai middle income country tinan 2030, ho rendementu per kapita $6.330 inklui ona ho rendimentu fundu petroliu, no ida seluk mak sei atinji $5,690, maibé ida-ne’e la-inklui ho rendimentu naun-petrolifeiru.[9]   

4.3. Baseia ba PEDN nee mak naturalmente, Estadu Unidos da America, trata Timor-Leste nu’udar parseru, maske Governu no Parlamento Nacional tenta defende posisaun ida katak, sira entre mantein  prioridade nasional iha parte ida, no aseita apoiu finanseiru MCC iha parte seluk hodi ‘tulun’ halais progressu dezenvolvimentu nian;

4.4. Timor-Leste promove boa-governasaun no kombate violasaun direitu umanu: promove modelu boa-governasaun oinsa mak garante Administrasaun publika ida-ne’ebé diak no efikasia mak sei ajuda fortalesimentu demokrasia no direitus umanus, promove prosperiedade ekonomia no koezaun sosiál, redusaun ba kiak,[10] melloramentu ba protesaun ambiental no mos sustentabilidade ba utilizsaun rekursu naturais no oinsa aprofunda konfiansa iha governu i servisu administrasaun publiku (KOHT 2009).  

4.5. Constituição RDTL 2002 Artigu 2 hateten katak “Soberania hatuur metin iha povu, ne’ebé hala’o soberania ne’e tuir Lei-Inan haruka” no Artigu 62 hatete katak “Podér polítiku iha povu nia liman, ne’ebé sei hala’o tuir Lei-Inan haruka.”  

4.6. Alende ne’e boa-governasaun mos difini ona iha Planu Etratejiku Dezenvolvimentu Nasional 2011-2030 (PEDN 2011-2030), ne’ebé “boa governasaun iha funsaun públika mos mak importansia sentral ida, mak garante fé no konfiansa públika iha governu inklui iha instituisaun demokrátika sira. Transparensia no akuntabilidade independenti la sai obstákulu ba governasaun ida nebe efikaz; maibé atu garante governansia ida diak no hakonu duni iha interese povu nian, nune’e boa governasaun rasik mak sei ajuda prevene korupsaun. PEDN mos hateten katak; xave prinsipal ba boa-governasaun mak oinsa atu garante transparansia, akontabilidade, integridade no lideransa.  

4.7. Fonte kredivel balun mak haktuir katak, “ejiste defisiénsia” iha Provedoria Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) ligadu ho nia kompeténsia servisu anti korrupsaun ne’ebé atu bele garante boagovernasaun. Bazeia ba ne’e mak MCC konsege muda kompetensia tuir lei anterior (Dekretu-lei N.o 7/2004 Estatutu PDHJ) ne’ebé fó tiha ona ba PDHJ núdar instituisaun juridiku ida mos mak trata kestaun anti korupsaun”.  MCC halo “esforsu makaas” hodi estadu Timor-Leste tenki muda nia forma lei sira hodi hari fali CAC (Comissão Anti-Corrupção), maske dalaruma servisu balun hanesan (overlapping institutions)[11] entre instituisaun sira.  

4.8. Parlamentu Nasional Timor-Leste nian realiza duni debate kona-ba MCC maske debate hirak nee, foku-liu ba interese aksesu fundu no la hatudu debate substansial kona-ba implikasaun polítika, ekonomia no intervensaun militar, no relasaun de poder no risku kompromisu ba valores, inklui falta debate kona-ba kompatibilidade no inkompatibilidade projetu bilateral MCC no ajenda multilateral Sustainable Development Goals (SDGs) nian.  

4.9. Falta “critical mass” iha nivel Sosiedade sivil Timor-leste nian, no menos diskusaun iha timor-leste kona-ba intervensaun FMI no Banku Mundiál, no projetu billateral MCC iha Timor-Leste, nunee polítika extra-parlamentar sai frakuliu, no kuaze laiha observasaun kritiku kona-ba polítika MCC nian.

4.10. Parlamentu Nasional ratifika ona MCC, no deputado sira senti orgullu katak sira kumpri xamada kritériu sira MCC nian; Governu hahú ona utiliza fundu kiik (Threshold Program) tuir rekezitu sira MCC nian, ba servisu kontrollu korupsaun, garante boa-governasaun no servisu imunizasaun saúde;

4.11. Debate no aseitausan ne’ebé iha, la nesesariamente bazeia ba reflesaun ida sólida sobre risku ba futuru ne’ebé ke rai sira seluk infrenta daudaun, inklui riksu neo-kolonialismu ne’ebé Hino Nasional RDTL rasik ajije atu halo prevensaun ativa.

4.12. Iha tentativa akordu ba aseita MCC entre Estadu Timor-Leste; Governu anterior (VIII) partikularliu lidera husi Fidelies Magalhaes (Ministro Coordenator)  mak permite MCC ho hanoin ida katak “sei existi benefisiu programa ba setór edukasaun no abastesimentu ka tratamentu bee-mos inklui saneamentu”, ne’ebé sei atribui ho montante globál dollar amerikanu millaun 484, nune’e lakonta ho benefisiu ba servisu kontrollu korupsaun ba garante boa-governasaun no servisu imunizasaun saúde ne’ebé antes ne’e MCC fo ona liuhusi programa funduz kiik.  

4.13. Grant montante global bo’ot konsege atrai lideres sira estadu Timor-Leste hodi halais-liu konkluzaun hodi konsidera akordu oferta ne’e “nudar akordu ne’ebé bo’ot liu entre akordu finansiamentu sira seluk. Elite polítiku sira mos haksolok, katak polítika ida-ne’e nudar konfiansa EUA nian ba Timor-Leste nia kapasidade hodi ezekuta programa ambisiozu ida-ne’ebé, sira reklama sei rezulta benefísiu real ba povu inklui hanesan melloramentu ida importante tebes ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu”, no la tetu kona-ba posibilidade capital flight (osan semo fila); no peskiza ida nee la hetan argumentu ne’ebé substansial no koherenti,  kona-ba vantajem no posibilidade risku/ameasa ka implikasaun ba polítika, talves militar;

4.14. Intervensaun MCC nu’udar korporasaun ida, aproveita ho koidadu indikador (Wold Bank & IMF) global ba kiak em-termus sasukat rendimentu; asesu edukasaun no saúde; bee-mos; sanitasaun; eletrisidade; tantu infraestrutura baziku seluk, mak reforsa liutan objetivu polítika MCC nian atu justifika no konsidera Timor-Leste núdar nasaun ne’ebé kiak hodi merese hetan apoiu subsidiu finanseiru husi MCC.  

4.15. Peskiza ida-ne’e hetan katak, ekipa teknika MCC iha Timor-Leste nia knar limita de’it nudar intermediariu hodi fasilita komunikasaun, foti/halibur informasaun, maibé ekipa timor nian laiha kbit jere finansa no hola desisaun MCC nian. Ida-ne’e hatudu katak, maske Estadu Timor aprova osan nee, maibé Estadu Timor laiha kontrolu ba despesa administrasaun finansia nian. Hanesan mos projetu, barak peritu sira projetu nian sei mai husi E.U.A no Internasionál, hodi admite fundu MCC nian ne’ebé “liras naruk”, no sei semo fila hotu ba nasaun orijin.

4.16. Em-termos de dezenvolvimentu institusionál, Compact Development Team / MCC Timor-Leste, oras ne’e iha faze tranzisaun atu transforma ba fali Millenium Challenge Acount (MCA) no sei muda nia estrutura tomak tantu Direitur Ezekutivu atual, no inisiu ba tranzisaun ka pembubaran CDT-TL ba MCA ne’ebé hahú ona iha fulan Agustu tinan 2023.

5.    Programa Drainazen iha sidade Dili;

5.1.  Antes ne’e, Governu Timor-Leste planu atu hetan apoiu fundus ba projetu ne’e husi The Export-Import Bank of China / China Eximbank, maibé liuhusi desizaun Tribunal Rekursu nian iha tinan 2015 hapara apoiu refere.Peskiza ida-ne’e lahetan daduz detalla kona-ba kazu ida-ne’e.   

5.2. Konformi rezultadu peskiza hatudu katak MCC no governu Timor-Leste hatuur ona realizasaun ba Tratamentu Bee-mos, Saneamentu no Drenazen nu’udar programa / projetu ne’ebé lao fazeadamente (Estudu Viabilidade, Dezeñu Detallu no Institutional Building) i oras ne’e kuaze termina ona faze rua.  

5.3. MCC hili atu implementa projetu Tratamentu bee-mos, Saneamentu no drainajen inklui hari Sentru Exelensia Profesores, extra-ordinaria, lokaliza kedan iha kapital Dili, parte vital iha Timor-Leste, no zona estratejiku ba soverania polítika no seguransa nasaun RDTL nian.  

5.4. MCC sei utiliza rai tetuk kuaze liu 5.4 hektares iha area Bebonuk, inklui mos hektares balu iha Hera / Metinaro, hafoin MCC mos sei halo kompensasaun ba komunidade sira ne’ebé hela iha area refere, ne’ebé baseia ba esperiensia Governu nian foin daudaun, iha kazu eviksaun ba fatin bazar lokal sira iha sidade Dili, sei naturalmente hamosu oposisaun husi komunidade sira.  

5.5. Pergunta seluk, husi peskiza ida nee mak Parlamentu Nasional bele loke debate no halo revizaun ba desisaun hirak nee; konsidera zona bebonuk besik ba airoportu no mos sei hetan implikasaun husi projetu Internasionál;  

5.6. Talves Parlamento Nacional no Governu bele konduz estudu rasik, relasiona ho kestaun tratamentu bee, saneamentu no drenajen, hodi Timor-Leste uza rasik ninian fundu interna hodi rezolve no defende ninia soberania ne’ebé hakait ba intereses do povo, ne’ebé difini ona iha Konstituisaun RDTL Artigu 2 alineia 1 ne’ebé hateten katak “Soberania haktuur metin iha povu, ne’ebé hala’o soberania ne’e tuir Lei-Inan haruka”, duke depende ba Xina ou America;

6.    Projetu Edukasaun;

Constituição da RDTL 2002 hatuur no koalia klaru mos kona-ba edukasaun, iha ne’ebé Artigu 59 alineia 1 to’o 4 hateten katak “1. O Estadu reconhece e garante ao cidadão o direito a educação e a cultura, competindo-lhe criar um sistema publico de ensino básico universal, obrigatório e, na medida das suas possibilidades, gratuito, nos termos da lei; 2. Todos tem direito a igualdade de oportunidades de ensino e formação professional; 3. O Estado reconhece e fiscaliza o ensino privado e cooperativo. 4. O Estado deve garantir a todos os cidadãos, segundo as suas capacidades, o acesso aos graus mais elevados do ensino, da investigação cientifica e da criação artistica”.[12] Husi ne’e atu hateten katak;

6.1. Governu maske nune’e liberaliza ona setór servisu publiku, no Estadu Timor-Leste lakon ona kontrola ba liberalizasaun Setór edukasaun iha Timor-Leste, ne’ebé hamosu daudaun kle’an entre riku sira-nian oan asesu ba eskola privadu ‘Internasionál’ sira, inklui sira mak loke husi Filipina, Australiano, no Portugés sira;

6.2. MCC planu atu hari Sentru Exselensia ba profesores ho nivel sekundaria nune’e bele atinji qualidade ensinu; lideransa eskolar; no informasaun i teknolojia, ne’ebé reforsa polítika liberalizasaun iha tempu-naruk.

6.3. Peskiza ida-ne’e la konsege identifika kona-ba kestaun língua intermediariu edukasaun nian ne’ebé sei kontinua sai dezafiu reál ida, edukasaun nian iha Timor-Leste.

6.4. Identifika mós katak operasionalmente, iha tinan-2021 até 2022, MCC kontinua fahe de’it informasaun kona-ba faze sira husi estudu viabilidade ba governu Timor-Leste, maibé husi rezultadu estudu viabilidade ne’ebé iha, seidauk bele fo serteza ba MCC nia apoiu ba realizasaun projetu edukasaun.

6.5. MCC liuhusi Compact Development Team Timor-Leste (CDT-TL) iha loron 6 fulan-jullu tinan-2020, hahú foti inisiativa hodi hala’o sorumutu ho Ministériu Edukasaun ho objetivu atu introduz no hato’o informasaun no progresu inklui kona-ba estudu viabilidade ne’ebé CDT-TL/MCC halao ona iha asuntu edukasaun.

6.6. Peskiza ida-ne’e identifika mós katak, husi fim do 2022 no inísiu 2023 até a data, laiha informasaun ida klaru sobre projetu edukasaun tantu husi MCC rasik no husi Ministériu Edukasaun. 

7.    Notas Finais

7.1. Ministro Fidelis Magalhaes, mak reprezenta Governu hodi assina Akordu kooperasaun ho MCC iha fulan-jullu tinan-2022, maibé Governu troka ona, no instituisaun benefisiariu balun husi governu preokupa no hein hela implementasaun programa ne’ebé inserteza até ohin loron.

7.2. Maske ejiste risku polítiku ne’ebé asosia ho MCC, projetu referidu seidauk to’o ba iha ninia maximu transparansia ba públiku; prosesu negosiasaun durante ne’e la fó biban ba parte hotu atu hatene, inklui permite sosiedade sívil hodi halo monitorizasaun, se MCC merese hetan aprovasaun no implementasaun iha kontekstu Timor-Leste ohin loron.

7.3. Peskiza ida-ne’e rekomenda, atu Estadu RDTL fó atensaun makaas-liu ba implementasaun Objetivu Mundiál no multilateral, Sustainable Development Goals (SDGs), duke projetu bilaterál sira ne’ebé, loke espasu ba hamosu dependensia ba doasaun internasionál ne’ebé sei hamosu de’it potensia neo-kolonialismu.

7.4. Konsidera Dili nu’udar kapital Timor nian, peskiza ida-ne’e rekomenda atu Estadu RDTL halo estudu no dispinibiliza fundu rasik hodi rezolve kestaun drainagem iha sidade Dili, no evita kualker intervensaun exterior.

 

Bibliografia

  1. Millennium Challenge Corporation, (2017), Introduction: Overview of the Millennium Challenge Corporation (MCC): Assesu husi: https://www.mcc.gov/resources/story/storycdgintrodu ction#:~:text=MCC%27s%20mandate%20is%20to%20assis t,selected%20to%20receive%20its%20assistane;
  2. Millennium Challenge Corporation: Where We Work, Assesu husi: https://www.mcc.gov/wherewework/;
  3. The Asia Live, (2022), MCC Is Against Nepal’s National  Interest: Assesu husi: https://theasialive.com/mccisagainstnepalsnationalinterest/2022/02/
  4. The Kathmandu Post, (2022), Why the MCC compact courted controversy in Nepal: Assesu husi: https://kathmandupost .com/national/2020/01/09/whythemcccompactcourtedcontroversyinnepal;
  5. Millennium   Challenge      Corporation, (2022),           Nepal Compact:
  6. Features of the Nepal Compact: Asesu husi: https://www. mcc.gov/where we work/program/nepal-compact
  7. Kafle, Mandip, Dhakal, Ashish, Magar, Sandip Rana, Sharma,           Aakriti            (2020),             AN      ANALYSIS     ON MILLENNIUM CHALLENGE CORPORATION (MCC) COMPACT IN NEPAL: Assesu husi: https://www.researchgate.net/publication/347517371_AN_
  8. ANALYSIS_ON_MILLENNIUM_CHALLENGE_CORPO RATION_MCC_COMPACT_IN_NEPAL.
  9. Maharjan, Uttam (2022), Why Controversy Over MCC?: Assesu husi:  https://old.risingnepaldaily.com/opinion/whycontroversyovermcc;
  10. Millennium Challenge Corporation, (2017), Introduction: Overview of the Millennium Challenge Corporation (MCC), Assesu husi: h ttps://www.mcc.gov/resources/story/story cdgintroduction# :~:text=MCC%27s%20mandate%20is%20to%20assist,sele cted%20to%20receive%20its%20assistance.
  11. Timor-Leste no Millennium Challenge Corporation asina ona            akordo kooperasaun ho valor millaun 484: Assesu husi: http://tim or leste.gov.tl/?p=30820&lang=tp&n=1.
  12. Multidimensional Poverty Measure: Assesu husi: htt ps://worldbank.org/en/topic/poverty/brief/multidimensiona
  1. l-poverty-measure#:~:text=The MPM           is               composed
  2. of,education%2C and basic infrastructure services.
  3. KOHT, HARALD, (2009) Good Governance in Norway:          Assesu            husi: https://oda.oslomet.no/odaxmlui/bitstream/handle/10642/2 034/44882.pdf.
  4. TIMOR-LESTE         STRATEGIC DEVELOPMENT PLAN      2011–2030: Assesu husi: http://timorleste.gov.tl/wp content/uplo ads/2011/07/TimorLesteStrategicPlan201120301.pdf
  5. COMPACT DEVELOPMENT TEAM TIMOR-LESTE (CDT-TL) Annual Progress Report (2021-2022).

 

[1] Tuir difinisaun jerál katak, Blue Print nuudar mapamentu ba atividade internal sira husi organizasaun ida i/ou prosesu sira ba sistema ida oinsa bele funsiona adekuadamente. Nune’e Blueprint mak uniku matadalan ne’ebé obrigatoriamente individu, grupu asosiadu, tantu integrasaun estadu membru se-deit iha organizasaun ida tenki aseita no kumpri.

[2] Herbert Marcuse iha ‘One Dimensional Man’ hanesan konseitu ida oinsa atu deskrebe konaba sosiedade modernu, iha ne’ebé nia hateten katak, umanu modernu nu’udar umanu dimensoens-ida, ne’ebé ke la-saudavel. Kestaun ida ne’e akontese tanba karakterizadu ona ho vida no pensamentu sosiedade ne’ebé lahatene opozisaun ka alternativu ruma. Nune’e vida sosial hotu orienta apenas ba iha objetivu ida, mak nomeadamente ba deit kontinuasaun no melloramentu ba sistema totalitariu ne’ebé existi ona.

[3] Tuir prespektiva husi matenek nain sira Nasaun Sul-global ka Global South-country konsidera katak, Modelu Estadu Fraku mak Estadu rasik la asumi papel importante lidera no kontrolu ba ekonomia, maibe fo biban liu ba seitor privadu oinsa lidera no kontrolu dezenvolvimentu ekonomia nasaun inklui admite ba intervensaun kapital bo’ot kompania transnasionais sira.

[4] Global South-country atau Negara Global-selatan merupakan bagian dari dikotomi antara Global North-South tersebut, dan telah menimbulkan sebuah divergensi besar antara Utara dan Selatan, dimana beberapa akademisi menilai bahwa “Divergensi tersebut merupakan bentuk ketidaksanggupan bagi negara Selatan untuk bersaing ekonomi secara terbuka dengan Utara yang notabenya negara kaya dan maju. Ketidaksanggupan tersebut terjadi lantaran krisis hutang yang mendera ditambah progam penyesuaian ekonomi yang disarankan IMF dan Bank Dunia tidak berjalan dengan baik”. (Glenn 2007)

“Divergensi Utara-Selatan tersebut terjadi karena dominasi pelaku ekonomi internasional (IMF, MNCs, WTO, dan Bank Dunia) yang terlalu kuat dalam mempengaruhi kebijakan perekonomian nasional Selatan. Akibatnya adalah perekonomian domestik yang dijalankan borjuasi lokal kalah bersaing dengan borjuasi asing yang ikut masuk berinvestasi memperebutkan kue globalisasi”. (Khor 2005)

[5] Nasaun (MCC forms partnerships with developing countries) lubuk ida husi nasaun Ualu-nulu  ne’ebé MCC marka ona nia prezensa ba mak hanesan: Albania, Armenia, Benin, Burkina Faso, Cabo Verde, Cote D’ Ilvoire, El Salvador, The, Gambia, Georgia, Ghana, Guantamala, Guyana, Honduras, Indonesia, Jordan, Kenya, Kiribati, Kosovo, Kyrgyz, Leshot, Nigeria, Madagascar, Malawi, Mali, Mauritania, Moldova, Mongolia, Morocco, Mozambique, Namibia, Nepal, Nicaragua, Niger, Paraguay, Peru, Philippines, Rwanda, São Tome e Principe, Senegal, Sierre Leone, Salomon

Island, Sri Lanka, Tanzania, Timor-Leste, Togo, Tunisia, Uganda, Ukraine, Vanuatu, Zambia and etc…

[6] Indo-Pacific Strategy (IPS), laos hanesan deit plataforma UEA nian ba iha area komersiu hodi garante Liberdade, konektividade, seguransa no resilensia iha rejiaun Indo-pasifiku, maibe nuudar mos forma aliansa military neebe hanesan ho NATO.

[7] Tuir prespektiva husi Nasaun Sul-global katak, Modelu Estadu-forte ka Strong State Model mak Estadu rasik asumi papel importante lidera no kontrolu ba ekonomia, nune’e limita seitor privadu lidera no halo kontrolu maximu ba dezenvolvimentu ekonomia nasaun inklui la-admite ba intervensaun kapital bo’ot kompania transnasionais sira nia intervensaun.

[8] Konstituisaun RDTL Artigu 138 ((Organizasaun ekonómiku) Organizasaun ekonómiku Timór-Leste nian hatuur iha konjugasaun forma komunitária sira ho liberdade ba inisiativa no jestaun emprezariál no nia koezisténsia ho setór públiku, setór privadu no setór kooperativu no sosiál iha soin meiu produsaun       nian.

[9] Timor-Leste National Strategic plan 2011-2030 : Modelling for the moderate growth scenario indicates that a target could be set for a rise in per capita income (including petroleum revenue) from $2,560 in 2010 to around $6,330 in 2030, an increase of 4.63% per annum on average.* Excluding petroleum revenue, Non-Oil GDP per capita could be targeted to rise from $610 in 2010 to $2,030 in 2020 and to $5,690 in 2030. This level of income would put TimorLeste among the lower middle-income category of countries in 2014 and the upper middle-income category in 2025 and beyond.

[10] Ibid, Pj. 164

[11] Overlapping Institutions atau tumpeng tindih kelembagaan muncul bukan hanya sebagai produk sampingan yang tidak disengaja dari tindakan negara yang bertujuan, namun juga sebagai hasil yang disengaja. Dalam dua cara penyebab dan konsekuensi tumpeng tindih kelembagaan. Pertama, ketidakpuasaan yang berbeda dapat menyebabkan negara dengan sengaja menciptakan tumpeng tindih kelembagaan: ketidak puasaan terhadap norma, dan aturan substantif, ketidak puasaan terhadap aturan pengambilan keputusan, dan ketidakpuasan terhadap kesesuaian institusional dari pemerintahan yang ada pengaturan untuk masalah kerjasama tertentu. Setiap jenis ketidakpuasan memicu motivasi yang berbeda dalam menciptakan tumpang tindih kelembagaan: untuk mendoron perubahan kebijakan, untuk meningkatkan pengaruh terhadap pengambilan keputusan kolektif, atau untuk meningkatkan efektivitas tata kelola.

Kedua, menunjukkan bahwa meskipun motivasi untuk mendorong perubahan kebijakan mengarah pada konflik antar muka, motivasi untuk meningkatkan pengaruh terhadap pengambilan keputusan kolektif dan untuk meningkatkan efektivitas tata kelola memunculkan koordinasi antara lembaga;

[12] Livro  Constituição da RDTL 2002 versaun portugés

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!