iklan

HEADLINE, SAÚDE

MS-OMS atualiza lista medikamentu esensiál ba edisaun da-haat  

MS-OMS atualiza lista medikamentu esensiál ba edisaun da-haat  

Reprezentante husi Ministériu Saúde servisu iha abertura ho parseiru internasionál sira hala’o simpoziu ho tema ONE HEALTH iha salaun Hotel Novo Turismo, Dili, (18 outubru 2024). Imajen Tatoli/Antonio Daciparu

DILI, 18 outubru 2024 (TATOLI) – Ministériu Saúde hamutuk ho Organizasaun Mundiál Saúde Timor-Leste hala’o workshop nasionál hodi atualia lista medikamentu esensiál Timor-Leste ba edisaun da-haat ho objetivu atu hasa’e kualidade atendimentu ba populasaun sira.

“Asesu ba ai-moruk no vasina sira mak pilár ida hosi kobertura saúde universál no esensiál ba atinjimentu sira, entaun workshop nasionál ba atualiazasaun lista medikamentu esensiá Timor-Leste ba edisaun da-haat ida-ne’e ho objetivu atu hasa’e kualidade atendimentu ba populasaun sira iha ita-nia rain”, Vise Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José dos Reis Magno, hateten ba jornalista sira iha Hotel Timor, ohin.

José dehan, Ministériu Saúde haksolok atu aprezenta edisaun da-haat ne’ebë kompletamente revizaun no atualizadu ba lista medikamentu esensial sira. Ai-moruk iha papel importante iha prestasaun servisu kuidadu saúde nian, nune’e selesaun ba ai-moruk apropriadu ne’ebé povu timoroan presiza nu’udar atividade ida ne’ebé fundamentál no dinámiku husi Ministériu Saúde.

“Lista ai-moruk ne’e tuir rekomendasaun husi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) no kondisaun Timor- Leste nian, tuir prinsípiu no konseitu sira ai-moruk esensiál nian hodi simplifika jestaun fornesimentu ai-moruk nian no apoia sistema lojístika ida ne’ebé optimizadu. Edisaun da-haat ida-ne’e hosi lista medikamentu esensiál sira 2024 nian sai, hanesan rezultadu hosi prosesu konsultivu ida ne’ebé maka’as ho Imput hosi maioria profisionál saúde sira iha nasaun”, nia afirma.

Nia relata, fornesedór kuidadu saúde hotu sei uza dokumentu ida-ne’e, tanba ida-ne’e kontinua sai hanesan instrumentu importante ida iha jestaun ai-moruk nian iha nasaun, Adezaun rigorozu ba lista durante preskripsaun, dispensasaun, aprovizionamentu no distribuisaun sai nafatin ezijénsia obrigatóriu ida.

Tuir politika Ministériu Saúde nian mantein haka’as aan ba distribuisaun no disponibilidade ai-moruk esensiál ne’ebé justu iha rai-laran. Ministériu Saúde apresia tebes apoiu kursu revizaun lista medikamentu esensiál. Ministériu Saúde agradese ba Organizasaun Mundial Saúde (OMS) ne’ebé apoiu tékniku iha revizaun ba ferramenta sira ne’ebé importante, antisipa katak lista ai-moruk esensial sira sei sai útil hanesan instrumentu ida ba profisionál saúde sira iha TL.

Iha fatin hanesan, Diretór Nasionál Farmasia Produtu médiku (DNFPM), Delfim Ferreira, esplika workshop nasionál ba konsultasaun finál ba esbosu lista medikamentu esensiál ba edisaun da-haat ida-ne’e Ministériu Saúde organiza atu bele hetan opiniaun finál husi médiku espesialista  sira husi diretór ospital sira profisionál saúde sira.

“Workshop nasionál ba konsultasaun finál ba esbosu lista medikamentu esensiál ba edisaun da-haat ida -ne’e, Ministériu Saúde organiza atu bele hetan opiniaun final husi ita-nia  médiku espesialista sira”, relata.

Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten lista medikamentu esensiál sira hanesan pilár vitál ida ba Polítika Nasionál ba Medikamentu sira, tanba ida-ne’e garante katak servisu kuidadu saúde nian sira ekipadu ho rekursu nesesáriu sira hodi fornese kuidadu di’ak liu ba sidadaun hotu.

“Ami hakarak lista ai-moruk esensiál ba Timor-Leste ka the Essential Medicines List for Timor-Leste (EMLTL) sai instrumentu indispensável ida hodi promove aprovizionamentu ai-moruk sira ne’ebé rasionál no kustu-efetivu. Ida-ne’e mós tenke garante jestaun fornesimentu ne’ebé efetivu, ne’ebé mak krusiál atu garante distribuisaun ekuitativa no disponibilidade ba ai-moruk esensiál sira iha nasaun tomak. Ha’u-nia mensajen katak liuhosi prosesu revizaun ida-ne’e, mai ita evita atu foka de’it ba ita-nia prioridade individuál sira ka área interese espesífiku sira”,Arvind esplika.

EMLTL hanesan lista komprensivu ida kona-ba ai-moruk sira ne’ebé dezeña atu rezolve ho efetivu kestaun saúde primária sira iha Timor-Leste.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!