iklan

EKONOMIA

Governu presiza konstrui portu atu kontrola lisensiamentu peska

Governu presiza konstrui portu atu kontrola lisensiamentu peska

Prosesu deskargamentu kombustível hosi ró ba tanke armazenamentu kombustível ETO iha Portu Hera. Imajen/Espesiál

DILI, 22 outubru 2024 (TATOLI)–Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Cruz, hateten atu kontrola di’ak linsensiamentu peska sira iha tasi, Governu Konstitusionál da-sia (IX) presiza iha kondisaun konstrui portu peska atu bele kontrola atividade peska iha tasi.

Governante ne’e esplika, buat ida-ne’ebé halo Governu sei labele fó lisensiamentu ba iha kompañia sira balun ne’ebé hakarak kaer ikan ne’e mak fasilidade infraestrutura bázika, ne’e mak Timor-Leste seidauk iha portu peska ida-ne’ebé di’ak hodi kontrola.

“Ita hatene iha tempu hirak liuba, Governu fó lisensa ba iha kompañia balun ne’ebé ba kaer fali ikan ne’ebé proibidu, entaun ikus mai iha problema. Tanba ne’e mak agora ita tenke haree didi’ak, tanba ita mós haree ba iha programa ida-ne’ebé ita bolu naran blue economy iha koordenasaun direta ho Primeiru-Ministru. Iha ema balun mai ko’alia ho ita atu hetan lisensiamentu ba kaer ikan, maibé ita mós haree katak iha ona infraestrutura bázika hanesan portu peska mak bele hetan linsensiamentu,” Govenante ne’e hateten ba jornalista sira hafoin hala’o audiénsia ho deputadu sira komisaun D, iha Parlamentu Nasionál, tersa ne’e.

Tuir nia, Governu iha ona dezeñu ida maibé sei presiza hadi’a no kompleta didi’ak dezeñu ne’e mak sei halo konstrusaun iha Metinaro nian hodi hein investór no setór privadu iha interrese, ida-ne’e labela tau ba kestaun.

Husu konaba Oinsá kontrolu peska ilegal iha tasi Timor, nia hatán, Governu liuhusi MAPPF servisu hamutuk ho Polísia Nasionál Timor-Leste iha Unidade Polísia Marítima (UPM) no mós Ministériu Defesa atu kontrola peska ilegál.

“Ita servisu hamutuk ho liña ministeriál relevante oinsá ita atu kontrola. Ita mós servisu hamutuk ho Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) atu haree ba iha portu Cairabela-Baucau no Com-Lautém, atu ró sira-ne’ebé hetan lisensiamentu mai atraka atu ita kontrola ikan kuantidade hira no tuir lei ka ne’ebé, ita sei haree ida-ne’e,” nia dehan.

Daudaun ne’e, nia hateten, Timor-Leste mós fó ró kiik sira ba peskadór sira hamutuk unidade 140 no tinan ida-ne’e sei sosa tan unidade 100-resin, hodi bele fó ba peskadór timoroan sira iha tasi.

Jornalista : Jesuína Xavier

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!