iklan

OPINIAUN

OJE iha perspetiva polítika dezenvolvimentu ekonomia ida

OJE iha perspetiva polítika dezenvolvimentu ekonomia ida

Guteriano Neves

Agora daudaun, Governu, lidera hosi Primeiru Ministru, Xanana Gusmão, defende hela proposta OJE 2025 nian iha Parlamentu Nasional atu hetan aprovasaun; no membru Parlamentu sira mós diskuti hela proposta ida ne’e. OJE no polítika fiskál, tuir tradisaun Keynessian nian hanesan instrumentu polítika públika importante liu  atu estimula atividade Ekonomia rai laran. Instrumentu polítika públika sira seluk ne’ebé país sira seluk iha maibé Timor-Leste laiha mak polítika monetaria. Konsidera nível dezenvolvimentu ekonomia nian, no estrutura ekonomia ne’ebé dominante hosi setor públiku, mudansa iha postura polítika fiskál mak xave atu atinji dezenvolvimentu ekonomia ne’ebé boot liu hanesan kreximentu ida-ne’ebé inklusivu, sustentavel no justu, kriasaun empregu dignu, prestasaun servisu públiku ho kualidade aas no asesivel, no melloramentu kualidade moris Timor oan nian.

Proposta OJE 2025 nian: Saida mak iha laran?

Proposta OJE 2025 nian mai ho montante toko $2,617. Montante ida ne’e kompostu hosi Orsamentu Administrasaun Jerál nian ho montante tokon $2,072 (79.2%); RAEOA hamutuk tokon $62 (2.3%); no rezerva seguransa sosiál nian hamutuk tokon $482 (18.4%). Entre sira ne’e; orsamentu administrasaun sentrál nian mak importante liu hotu; tanba hosi ne’e mak finansia birokrasia Estadu nian; prestasaun servisu públiku esensiál sira no mos tranferénsia ba grupu oioin; inklui iha laran mak veteranus, idozu, no defisienti. Orsamentu Administrasaun Sentrál nian; tuir klasifikasaun ekonómiku; fahe fali ba kategoria haat hanesan Saláriu no Vensimetu; Bens no Servisu, Transferénsia Públiku, Kapitál Minor no Kapitál Dezenvolvimentu.

Gráfiku tuir-mai hatudu kona-ba distribuisaun orsamentu administrasaun sentrál nian tuir klasifikasasaun ekonómiku.

Uainhira haree espesífiku liután, iha liña despeza  lubuk balun ne’ebé merese hetan atensaun sosiedade nian tomak. Ezemplu, kategoria transferénsia públika, tuir proposta atuál hamutuk tokon $762; reprezenta 37% hosi total OJE nian. Kategoria ida ne’e mos kompostu hosi liña despeza sira ne’ebé susar atu reduz iha futuru; iha previzaun katak atu aumenta. Despeza ba Veteranus aumenta dala rua (dupla); hosi tokon $92; ba tokon $190. Liña despeza seluk ne’ebé boot iha parte ne’e mos mak transferensia ba empreza publika – State-owned Enterprises sira; partikularmente ba EDTL (tokon $166.5) no ba Timor Gap (tokon $16); no BTL (tokon $10). Partikularmte ba eletrisidade, ida ne’e hanesan dezafiu ida-ne’ebé Timor-Leste enfrenta; katak fontes enerjétika atuál impoen kustu finanseiru aas tebes ba orsamentu Timor-Leste nian; reprezenta mais ou menus 10% hosi ekonomia doméstika.

Kestaun ida-ne’ebé durante ne’e sai asuntu diskusaun no debate públiku mak expansaun iha birokrasia estadu nian; no impoen kustu aas ba orsamentu. Iha 2025 nian; total alokasaun ba kategoria saláriu no vensimentu hamutuk tokon $490; reprezenta 23% hosi totál orsamentu administrasaun sentrál nian; no boot liu despeza ba kapitál dezenvolvimentu. Ida ne’e mos reprezenta kreximentu 4.2% kompara ho 2024 nian; no  13.4% kompara ho 2023 nian. Relasiona ho desentralizasaun no orsamentu Munisípiu nian; proposta OJE 2025 nian mos indika katak OJE ba Munisípiu kontinua aumenta no susar atu reduz iha futuru. Tuir proposta OJE; orsamentu ba Munisípiu hamutuk tokon $123.6; reprezenta mais ou menus 6% hosi total OJE. Haree tuir trend tinan hirak ba kotuk, orsamentu munisípiu aumenta 29% hosi  2024 nian no 52% hosi OJE retifikativu 2023 nian.

OJE Boot ka Ki’ik no Nia Sasukat sira

Hanesan babain, proposta OJE nian hamosu diskusaun barak iha sosiedade kona-ba kestaun lubuk ida. Kestaun ida mak kestaun boot no ki’ik. Refere ba kestaun ida ne’e, iha argumentu katak  montante OJE ne’e boot liu. Argumentu ida ne’e mos mosu tanba Timor-Leste somente depende de’it ba Fundu Petróleu; laiha fontes rendimentu alternativa sira seluk no baze impostu ne’ebé ki’ik tebes.

Hosi perspetiva polítika fiskál no ekonomia nian, sasukat ida atu haree OJE ninia tamañu mak kompara ho ninia rendimentu; partikularmente impostu. Sasukat ida ne’e importante tebes tanba sai sasukat importante ba kapasidade no autoridade estadu nian atu extrai rendimentu iha forma impostu; no kapasidade ekonomia atu sustenta despeza estadu nian. Haree hosi indikador refere, entaun ita-nia OJE nia tamañu boot tebes. Tuir proposta OJE nian; previzaun kona ba ita-nia rendimentu doméstika to’o de’it tokon $230. Rendimentu impostu nian mai hosi user fee no ajénsia autónomu sira kontribui deit 11% hosi total despeza estadu nian; no 83% mai hosi Fundu Petroleu. Restu mai hosi osan restu tinan kotuk nian ne’ebé tau iha konta tezoru nian.

Ida-ne’e hanesan indikadór ida lori hatudu katak Estadu nu’udár ajenti ida iha sosiedade nia leet no autor ida hosi ekonmia; nia despeza boot liu duké ninia rendimentu. Ida ne’e sasukat ida-ne’ebé boot tebes no hatudu karaterístiku estadu ho karaterístiku extrativu.

Husi perspetiva polítika ekonomia nian, sasukat ida atu sukat despeza estadu nian mak nível despeza estadu nian kompara ho tamañu ekonomia tomak; sukat hosi Produtu Interna Brutu (PIB). Haree ba sasukat refere, Timor-Leste nia despeza estadu nian boot tebes; kompara ho nível kreximentu no mos kompara ho tamañu ekonomia. Haree hosi perspetiva estrutura ekonomia nian, indikadór refere importante tanba sukat tamañu setor publiku nian iha estrutura ekonomia no mos kestaun distribuisaun rekursu. Haree hosi perspetiva ne’e; proposta OJE refere relativamente boot. Por ezemplu, se inklui OJE ba RAEOA, proposta OJE 2025 hamutuk mais ou menus tokon $2200; ne’ebé ekivalente ho besik $130% hosi ita-nia PIB. Ida ne’e hatudu katak hanesan nasaun, no mos hanesan ekonomia ida, Timor-Leste prodúz oitoan liu kompara ho ninia konsumu. Estadu iha kontextu ida ne’e, mak konsumu barak liu; mais de 50% hosi nível konsumu rai laran. Ida ne’e mos atu hatudu katak estadu nia estillu da vida – lifestyle – la tuir lala’ok ekonomia no sosiedade tomak.

Figure 2: Panorama Despeza Estadu nian dezde 2008

Uainhira kompara proposta OJE 2025 nian iha orizonte tempu naruk nian; proposta ida-ne’e la’ós ida-ne’ebé boot liu.  Orsamentu administrasaun sentrál nian atinzi ona tokon $2,000 nian iha tinan hirak tutuir malu, dezde 2021 mai. Por ezemplu, iha 2022; OJE ne’ebé aprova hamutuk tokon $3,185; maski ezekusaun la to’o ne’e. Maibé uainhira ita kompara ho tinan sanulu kotuk ka dekada ida liu ba; OJE Timor-Leste nian kuaze dupla. Aumentu ida-ne’ebé boot tebes kompara ho expansaun ekonomia doméstika.  Ida-ne’e mos indikadór forte ida atu hatudu laiha indikasaun sériu katak governante sira atu halo mudansa estruturál ruma ba estrutura fiskál no mos estrutura ekonomia Timor-Leste nian. Proposta 2025 nian kontinua hatudu kona-ba expansaun maka’as iha birokrasia Estadu nian no kustu finanseiru atu mantein mákina Estadu nian, despeza ba konsumu imediata; no laiha esforsu sériu atu foka ba.

OJE iha Kontextu Dezenvolvimentu no Dezafiu sira

Haree hosi ánglu politika dezenvolvimentu ekonomia nian despeza Estadu nian hanesan parte ida hosi polítika fiskál. No polítika fiskál rasik nu’udár instrumentu polítika públika importante ida-ne’ebé Estadu iha país hotu uza atu halo intervensaun ba merkadu. Intervensaun Estadu nian ba iha ekonomia ninia objetivu atu atinzi kreximentu ekonómiku nível aas, mantein taxa inflasaun ne’ebé razoável, no mos redús taxa dezempregu. Hanesan ezemplu, uainhira Estadu nia despeza aumenta, nia aumenta prokura agregadu – Aggregate Demand – iha ekonomia; ho presupostu ida katak aumenta iha prokura ; sei dudu oferta – Supply – aumenta. Iha kontextu polítika dezenvolvimentu tempu naruk liu, finalidade mak mantein sustentabilidade fiskál, aumenta kualidade moris, redusaun pobreza no objetivu dezenvolvimentu sira seluk. Governu iha fatin barak mos uza polítika fiskál; liliu parte impostu nian atu atinji objetivu sira iha saúde públika, sustentabilidade ambientál; promove enerjia renovavel, no seluk tan.

Espesífiku ba Timor-Leste; OJE TL nian iha ninia objetivu tempu badak mak atu mantein estabilidade makro-ekonomia. Ida ne’e inklui atinzi taxa kreximentu ida ne’ebá aas (8 – 11% kada tinan tuir PEDN) kriasaun empregu no atu kontrola inflasaun). Por ezemplu, kreximentu ekonomia iha Timor-Leste depende maka’as ba taxa ezekusaun OJE; no empregador barak liu iha Timor-Leste boot liu mak Estadu; no ida ne’e impoen kustu maka’as ba OJE. Ba tempu naruk nian, OJE hanesan instrumentu ne’ebé iha atu atinzi objetivu dezenvolvimentu sira boot liu hanesan sustentabilidade fiskál, diversifikasaun ekonomia, aumenta investimentu privadu, kriasaun empregu,  no redusaun pobreza.

Hosi perspetiva refere, objetivu polítika fiskál no despeza Estadu nian la’ós de’it atu gasta osan; maibé atu atinzi objetivu makro-ekonomia no objetivu dezenvolvimentu sira ne’ebé luan liu. Nune’e, avaliasaun kona-ba OJE no despeza Estadu nian labele limita de’it ba  kapasidade-de-ezekusaun no ninia montante jerál no alokasaun ba kada programa ka ba kada setór. Importante liu mak atu kestiona efetividade no efikasia polítika fiskál hanesan instrumentu polítika públika nian atu atinji objetivu dezenvolvimentu nian ne’ebé Timor-Leste hakarak atinji. Pergunta xave mak sera que postura polítika fiskál atuál; ne’ebé meremente bazeia ba despeza ne’ebé boot – relativamente kompara ho tamañu ekonomia doméstika – serve duni hanesan instrumentu atu atinzi objetivu dezenvolvimentu Timor-Leste nian ka lae?

Uainhira avalia bazeia ba indikadór dezenvolvimentu ne’ebé luan liu no indikadór dezenvolvimentu nian sira; bele konklui katak maski ho nivel despeza ne’ebé boot kada tinan iha dekade ida nia laran; laiha mudansa signifikante iha estrutura ekonomia TL nian. Hanesan ezemplu, tuir Relatoriu Konta Nasional nian, ita-nia exportasaun naun-petrolíferu iha tendensia tun iha dekade ida nia laran. Investimentu setór privadu nian estagnadu; maski ho investimentu setór públiku nian ne’ebé boot. Laiha aumentu signifikante iha númeru empregu ne’ebé kria hosi setór privadu formál. Haree iha kontextu luan liu; indikadór sósio ekonómiku sira hanesan kualidade ema ka nível kapitál umanu nian ne’ebé ki’ik liu iha nível rejionál; taxa pobreza ne’ebá aas; inseguransa alimentár no taxa malnutrisaun; no seluk tan.

Dadus no indikadór oioin tuir lolos, sufisienti ona ba ita atu hamosu rekoñesimentu no konsensu ida katak ita-nia postura polítika fiskál atuál, nu’udár instrumentu ida, la efetivu no la efikaz atu lori ita atinji objetivu makro-ekonomia no objetivu dezenvolvimentu ne’ebé ita hakarak hetan.. Iha ezemplu balu hosi ita-nia despeza ne’ebé envez-de fasilita atu atinji objetivu dezenvolvimentu; sai fali adversáriu ba objetivu ne’e rasik. Iha estudu no diskusaun barak rekoñese katak ita-nia subsídiu ne’ebé boot iha sosiedade hamosu mentalidade dependensia maka’as hosi sidadaun sira ba Estadu; no halo sidadaun sira sai pasivu liután; ka ho liafuan populár, ema sai baruk ten. Iha nosaun ekonomia nian; ida ne’e refere ba mudansa iha estrutura insentivu ekonómiku nian; hosi produtivu ba konsumtivu. Liga ho esforsu ba diversifikasaun ekonomia no aumenta produtividade ekonomia rai laran; aproximasaun ida-ne’e la fasilita diversifikasaun ekonomia. Pelu kontrariu; ida ne’e sai fali adversariu ba diversifikasaun ekonomia. Ezemplu seluk mak expansaun setor publiku no nia impaktu ba atividade setor privadu nian. Ita nia despeza ne’ebé boot durante ne’e eziji birokrasia ida-ne’ebé boot. Ninia rezultadu mak mosu instituisaun no ajénsia oioin; ka ministeriu oioin. Haree hosi anglu ekonomia nian, tendénsia ida-ne’e halo setór públiku sai boot tebes no dominante iha estrutura ekonomia Timor-Leste nian. Haree iha kontextu proporsionalidade ka persentajen nian; expansaun iha setór públiku dala barak hamenus  tamañu setór privadu nian. Ida ne’e mos muda tiha insentivu ekonómiku setor privadu nian iha ekonomia. Por ezemplu, setór privadu barak to’o agora sei nafatin depende ba kontratu husi setór públiku liliu iha projetu infraestrutura sira ka sai fornesidór servisu ka jasa ba setór públiku. Ida ne’e hanesan konsekuensia husi estrutura insentivu ne’ebé  Estadu ka governu kria liu hosi ninia polítika públika. Entaun, kulpa ne’e la’ós setór privadu nian; maibé presiza haree mak estrutura insentivu ekonómiku ne’ebé kria hosi polítika públika.

Tanba ne’e; diskusaun sira kona-ba OJE no formulasaun polítika fiskál nian labele haree de’it to’o iha balansu rendimentu no despeza, kapasidade atu gasta ka taxa ezekusaun. Importante liu mak atu kestiona no avalia fundamentu hosi postura polítika fiskál atu’al no impaktu ba objetivu dezenvolvimentu sira seluk.

Opsaun Saida mak iha?

Bazeia ba realidade atuál no mos bazeia ba indikadór oioin, Timor-Leste tenki halo ona mudansa iha nível oioin. Iha nível estratéjiku, governante sira no lideransa politiku topu nian tenki iha korajen atu rekoñese erru sira no halo mudansa ba pensamentu, kuadramentu pensamentu, no presupostu sira ne’ebé sai baze ba formulasaun polítika fiskál atuál. Makaer ukun no hirak ne’ebé halo desizaun  tenki iha pensamentu ne’ebé luan liu katak objetivu polítika fiskál nian la’ós atu distribui osan de’it no la’ós atu gasta osan de’it. Polítika fiskál tenki haree iha kontextu dezenvolvimentu ne’ebe luan liu; no avalia bazeia ba objetivu dezenvolvimentu tempu naruk nian hanesan mudansa estrutura ekonomia no diversifikasaun ekonomia, promove investimentu privadu, hadia kapitál umanu, reduzaun pobreza, gasta no distribui osan ho konsiderasaun ba ninia sustentabilidade, ekidade, justisa sosial, no melloramentu kualdiade moris ema nian. Atu atinji objetivu dezenvolvimentu refere, gasta no distribui osan de’it sei la naton ka la sufisienti. Ida-ne’e presiza esforsu tempu naruk, presiza rezolve kestaun estruturál; no hadia kualidade governasaun. Injesaun osan ho motante ne’ebé boot sem konsiderasaun ba kapasidade instituisaun nian atu jere no kapasidade ekonomia atu absorve sei rezulta iha inefisiensia iha jestaun rekursu, mudansa iha insentivu ekonómiku hosi produtivu sai konsumtivu, no seluk tan.

Iha kontextu refere, presiza mos atu impoen dixiplina fiskál kona-ba tetu orsamentu nian. Governu no Parlamentu tenki revé fali efetividade hosi polítika fiskál atuál. Impozisaun ba dixiplina fiskál ne’e tenki hahú kedas hosi tetu ba montante orsamentu kada tinan nian. Governu mos tenke redús ka koa programa balu ne’ebé la nesesariu no nia impaktu la klaru; kontrola expansaun birokrasia Estadu nian, no hapara expansaun no kriasaun ajénsia autónomu sira.

Espesífiku liu, iha parte rendimentu nian, Governu tenki halo esforsu hotu atu aumenta rendimentu naun-petroliferu nian. Tenki rekoñese katak bazeia ba indikadór tax-to-GDP ratio, Timor-Leste relativamente ki’ik; mais ou menus 8% kompara ho 18% iha rejiaun Ázia Pasífiku. Ida-ne’e atu hatudu mos katak iha espasu ba Timor-Leste atu aumenta rendimentu doméstika. Ida-ne’e bele halo liu hosi melloramentu kapasidade instituisaun sira ne’ebé iha ligasaun ho impostu; reve fali nível impostu atuál, inklui import duty; hamenus atividade red-tape; hadia kualidade servisu públiku no halo sensibilizasaun kona-ba importansia hosi impostu ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian.

Estreatejia seluk mak tenki halo esforsu atu foo kbiit ba kria idade ekonomia informal sira; no kria insentivu atu sira tama ekonomia formal. Importante liután, aumentu iha impostu no rendimentu doméstika depende maka’as liu ba tamañu ekonomia doméstika. Tanba ne’e, diversifikasaun ekonomia, no expansaun iha baze impostu mak sai xave. Governu mos bele uza impostu hanesan instrumentu atu muda estrutura insentivu iha merkadu.

Iha parte despeza nian, presiza iha korajen hosi makaer desizaun sira  atu  kuriji fallansu sira durante ne’e, no estrutura insentivu ne’ebé kria tanba despeza Estadu nian. Governu bele aumenta kualidade no efisiensia despeza Estadu nian liu hosi alokasaun rekursu ne’ebé prudenti liu no hadia ninia kapasidade atu implementa programa sira. Iha parte alokasaun rekursu nian, Governu bele hadia no hamenus despeza sira liga ho salariu no vensimentu, bens no servisu; transferensia públika; no mos projetu infraestrutura balu ne’ebé ninia retornu la klaru. Por ezemplu, kreximentu iha despeza salariu no vensimentu akontese tanba numeru ema ne’ebé servisu iha administrasaun sentrál aumenta. Iha kategoria bens no servisu, Governu mos bele reve fali tentasaun atu halo viajen estranjeiru, númeru estudu komparativu, númeru ema ne’ebé halo movimentu ba munisípiu no ba estranjeiru, materiál eskritóriu nian – office supply; no servisu sira ne’ebe la essensial, no seluk tan.  

Nota Ikus

Timor-Leste iha hela situasaun ida-ne’ebé eziji entidade hotu sosiedade nian atu refleta no halo mudansa estruturál barak ba lalaok sosiedade nian; partikularmente lala’ok polítika públika nian. Iha aspetu ekonomia nian, mudansa iha postura polítika fiskál sai imperativu. Ho estrutura ekonomia Timor-Leste nian  ne’ebé dominante hosi setór públiku no despeza públiku mak estimula atividade ekonómiku no determina estrutura insentivu iha merkadu; mudansa iha postura fiskál sai xavi atu atinji kreximentu ekonómiku ida-ne’ebé inkluzivu no justu, ho kriasaun empregu dignu, redistribuisaun rekursu, no promove diversifikasaun ekonomia. Sem mudansa iha postura polítika fiskál nian, diversifikasaun ekonomia sei sai ka expresaun ida-ne’ebé ema barak uza; maibé ninia signifikansia mamuk.

Autór nu’udar Analista Polítika Públika iha Timor-Leste no Membru hosi Alternative Future – Institute for Politics and International Affairs (IPIA). Artigu ida-ne’e nu’udár opiniaun pesoál no la refleta opiniaun ka pozisaun hosi instituisaun ruma ne’ebé autór afilia bá ka  hola parte.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!