iklan

HEADLINE, OEKUSI

INSPTL destaka profisionál saúde haat ho funsaun hitu iha Sentru KemON-B Pássabe

INSPTL destaka profisionál saúde haat ho funsaun hitu iha Sentru KemON-B Pássabe

Parteira Postu Saúde KeMON-B Pasabe, Domingas da Cunha. Imajen Tatoli/Francisco Sony

OÉ-CUSSE, 12 Dezembru 2024 (TATOLI) – Intitutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSPTL) koloka ona profisionál saúde na’in-haat iha Sentru Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatál-Bázika (KEmoN-B) hodi fó atendimentu ba inan isin-rua to’o partu, iha sub-rejiaun Pássabe, Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

Prezidente INSPTL, Maria Antónia Monteiro, hateten profisionál na’in-haat ne’e sei hala’o funsaun hitu mak primeiru, fornese oksitosina parenterál faze terseiru, jestaun atónia uterina no jestaun shok obstétriku. Daruak, jestaun infesaun ho antibiótiku parenterál; datoluk, jestaun ba pré-eklampsia severu no eklampsia; dahaat, kuidadu pós-abortu, halo remosaun produtu konsepsaun uza Aspiradór Vakum Manuál (AVM); dalimak, halo Remosaun Manuál Plasenta (RMP); daneen, partu asistidu partu pélviku no estrasaun ventoza no ikus mak resusitasaun ba neonatu no jere bebé ho komplikasaun (sick newborn).

“Ohin, ita mós fahe sertifikadu ba treinadu husi formasaun competency based training ka formasaun ne’ebé baze ba kompeténsia. Ne’e signifika katak, pesoál saúde simu sertifikadu ne’e, iha duni kompeténsia ka abilidade klínika”, nia dehan iha ámbitu lansamentu Sentru KEmoN-B, iha Suku Abani, ohin.

Dirijente INSPTL ne’e, esplika katak pesoál saúde sira ne’ebé destaka iha Sentru KEmoN-B ne’e kompleta ona formasaun durante loron 26 sira ne’e liuhusi prosesu avaliasaun ne’ebé rigoroza.

“Formasaun referida delibera ho meiu oioin hanesan, teoría, diskusaun, roleplay, case scenario, demonstrasaun, prátika ho manikin, atendementu direita ba pasiente sira iha HNGV ho supervizaun másima husi formadór sira”, dehan.

Lala’ok formasaun ba profisionál na’in-haat

Profisionál na’in-haat ne’e durante formasaun loron 26 iha pré-teste, pós-teste no ezame avaliasaun jerál. Segimentu depoizde formasaun (Follow-up after training), durante fulan haat, formandu sira priénxe log-book no kontinua hetan mentoria husi formadór sira liuhusi meiu virtuál oioin, inklui vídeo ka voice call atu halo diskusaun kazu nomós tutoriál sira.

Ekipamentu sira iha Sentru Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatál Báziku (KEmON-B), iha Postu Administrativu Pássabe, kinta (12/12). Imajen Tatoli/Francisco Sony

Avaliasaun halo ho modalidade ezame eskrita, orál no prátika. Sira-ne’ebé hetan sertifikadu kompeténsia mak sira-ne’ebé passa ho valór 85% ba laten.

Maria Antónia Monteiro lembra katak, husi 2018 to’o 2024, pesoál saúde hamutuk 167 mak treinadu iha Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatál no momentu ne’e presta servisu iha sentru saúde no ospitál sira, inklui iha RAEAO. “Pesoál saúde sira-ne’e kompostu husi parteira 112 no médiku 55”, informa.

Nia promote katak INSPTL sei kontinua kolabora ho Servisu Saúde RAEOA atu prienxe lakuna ne’ebé iha, liga ho formasaun ba pesoál saúde sira, tanba serbisu ne’ebé INSPTL presta bazeia ba pontu haat husi Ministériu Saúde.

Dahuluk mak garante katak laiha inan ho neonatu ida iha país mak sei mate husi kauza mortalidade maternál no neonatál preventavel ka tanba atendimentu ne’ebé tarde; daruak, partu hothotu iha país tenke hola fatin iha instalasaun saúde; datoluk, tenke iha asesu bá instalasaun ne’ebé besik ka dentru oras rua nia laran no pontu ikusliu mak kuidadu ne’ebé fornesidu sei fó ho kualidade aas liu, husi fornesedór kuidadu kompetente no disponivel iha oras 24 nia laran.

“Ha’u agradese ba parseiru sira hotu, ne’ebé kontinua apoia Ministériu Saúde iha área formasaun liuhusi INSPTL, nune’e pesoál saúde sira hotu hetan asesu ba formasaun sira-ne’ebé esensiál tebes, hanesan kuidadu emerjénsia obstetrika no neonatál”, salienta.

Iha biban ne’e, parteira Domingas da Cunha ne’ebé reprezenta formandu na’in-haat promete sei esforsu atu fó atendimentu ba inan isin-rua sira, nune’e bele asesu iha sentru maternidade ba kuidadu antenatál iha Sentru Saúde Pássabe.

“Tanba dalaruma partu iha uma, entaun liuhusi ami-nia promosaun agora halo ona klínika maternidade KEmoN-B. Ami hakarak inan sira bele partu hotu iha fasilidade saúde tanba partu ho komplikasaun kazu hanesan raan fakar, plasenta la sai ho kazu komplikasaun seluk ami bele atende ona iha Sentru Saúde Pássabe”, nia dehan.

Notísia relevante: MS-UNFPA lansa Sentru KEmoN B iha Pássabe hodi redús mortalidade inan no oan

Nia informa, husi Janeiru to’o Novembru 2024, inan isin-rua partu ona iha Sentru Saúde Pássabe hamutuk 82, maioria bebé moris no na’in-rua mak la konsege salva tanba mate iha kabun laran.

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!