OÉ-CUSSE, 12 Dezembru 2024 (TATOLI) – Atu hamenus kazu mortalidade inan no oan iha Timor-Leste, Ministériu Saúde serbisu hamutuk ho Fundu Nasaun Unida ba Populasaun (UNFPA), lansa Sentru Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatál-Bázika (KEmON-B) iha suku Abani, Sub-Rejiaun Passabé, Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).
Iha lansamentu ne’e, Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, José Magno dos Reis Amaral, hateten Timor-Leste nia mortalidade inan no oan sei nafatin aas, tanba ne’e Governu kontinua halo esforsu hodi hamenus.
“Dezde independénsia, Governu halo esforsu no ita halo ona redusaun lubuk ida, maibé ida ne’e seidauk to’o, presiza kontinua esforsu”, governante ne’e dehan ba jornalista sira iha Sentru Saúde Passabé, ohin.
Nia informa katak, daudaun ne’e, Ministériu Saúde sei haree hela instalasaun saúde sira ne’ebé iha munisípiu hotu atu hasa’e nia kapasidade, liuhusi estabelesimentu klínika maternidade iha kada munisípiu.
“Tanba ita-nia mortalidade inan sei aas, depois mortalidade ba bebé foin moris mós aas. Ita-nia oan sira ne’ebé ho idade tinan liman mai kraik [stunting] mós sei aas loos. Agora, ita haree ba kapasidade ne’ebé iha, iha munisípiu ida ita halo klínika maternidade rua, nune’e bele halo redusaun”, nia hateten.
Tanba ne’e, nia espera katak ho kriasaun fatin ne’e, komunidade bele koopera hodi asesu tanba ekipamentu ba iha KEmON-B ne’ebé estabelese iha Sentru Saúde Passabé sufisiente hodi fó atendimentu ba populasaun sira, liuliu ba inan isin-rua no labarik.
“Ita espera katak profisionál saúde sira kuidadu, nune’e ita bele eleva klínika maternidade sira-ne’e ho di’ak liután, la’ós de’it iha Oe-Cusse, maibé iha mós fatin sira seluk. Ita husu inan-aman sira bele asesu bá instalasaun ne’e”, nia afirma.
Iha fatin hanesan, Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste, Domingas Bernardo, esplika razaun harii Sentru KEmON-B iha Pássabe, tanba distánsia asesu bá ospitál referénsia Oé-Cusse dook no kondisaun dalan ladi’ak, tanba ne’e UNFPA nafatin apoia Ministériu Saúde ho autoridade RAEOA hodi halo redusaun ba mortalidade inan no oan iha Oé-Cusse.
“Ami serbisu bazeia ba vizaun tolu ne’ebé gia ami atu apoia Governu tuir prioridade, ida mak inan isin-rua labele mate, labele mate bainhira partu no labele mate depoizde partu”, reprezentante UNFPA dehan iha Pássabe.
Nia salienta katak kuandu KEmON-Báziku mak labele ona halo atendimentu, entaun tenke refere bá ospitál referénsia nune’e bele halo operasaun ka buka solusaun seluk.
“Se labele, ita tenke refere bá ospitál sira ka mai iha referénsia no tenke prepara mós ba operasaun. Ida mak sira ne’ebé atu asesu ba planeamentu famíliar iha sentru KEmON-B tanbá ami haree sentru KEmON-B hanesan fondasi ida ba programa sira seluk, ne’ebé tenke adere iha ne’ebá no funsiona ho di’ak”, nia hatutan.
“Ohin loron marka pasu importante ida iha esforsu tomak husi Governu atu redús inan ho bebé mate, tanba ida ne’e indikadór boot ida iha ita-nia nasaun. Ita hotu hatene katak inan mate ne’e aas iha Timor-Leste no bebé mós mate aas, maibé ita hatene katak, sira-ne’ebé mate ne’e iha 68%, sira ne’ebé hetan ona atendimentu kuidadu antenatál signifika kualidade servisu seidauk di’ak”, nia salienta.
Tuir nia, kona-ba dadus inan sira ne’ebé sei partu iha uma mós sei aas kuaze 48%, maibé ba Oé-Cusse dadus hatudu 38%, katak inan sira partu iha uma balun hetan atendimentu husi pesoál saúde no balun la’e no seluk partu mate iha profisionál sira-nia oin.
“Ida-ne’e ita lakohi akontese, tan ne’e mak ita dehan zero inan mate durante isin-rua, partu no depoizde partu. Timor-Leste, kada tinan, inan isin-rua kuaze rihun 40 ka 10 to’o 15%, tuir fórmula husi OMS, katak iha komplikasaun tan ne’e mak KEmON-B ne’e importante tebes”.
Iha biban ne’e, Administradór Sub-Rejiaun Pássabe, Paulino Marques, kontente tanba Governu serbisu hamutuk ho ajénsia internasionál sira hodi kria ona instalasaun ida-ne’e hodi tulun inan-feton sira, nune’e bele redúz númeru mortalidade inan no oan iha Timor-Leste, liuliu iha sub-rejiaun Passabé.
“Nu’udar administradór nomós reprezentante povu iha suku Abani no Malalet sente orgullu ba Governu ne’ebé kria instalasaun ida ne’e, atu tulun ami nia maluk feto sira hodi hetan asisténsia di’ak liután bainhira sira partu ho séguru. Bele mós kontribui ba redusaun númeru mortalidade ne’ebé tuur-ahi”, nia hato’o.
Tuir nia observasaun, durante ne’e, sira iha Pássabe rekoñese feto balun sei tuur-ahi iha uma. “Ida-ne’e fó perigu ba vida, tanba durante ne’e ita-nia feto balun, partu iha uma tanba nia sentimentu moe ka ladún iha konxiénsia bá instalasaun saúde ne’ebé iha, maibé barak mós uza ona instalasaun saúde hodi partu ho di’ak”, nia dehan.
Partisipa iha serimónia lansamentu ne’e, Vise-Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, reprezentante Embaxadór Austrália iha Timor-Leste, Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Saúde RAEOA, parseiru dezenvolvimentu, komunidade sub-rejiaun Passabé no estudante sira.
Notísia relevante: Janeiru-Abríl, inan isin-rua na’in-121 partu iha Sentru KEmon-B Viqueque
Orsamentu ba reabilitasaun edifísiu Sentru Kuidadu Emerjénsia Obstétriku no Neonatál-Bázika (KEmON-B) ne’e UNFPA hetan apoiu husi Governu Austrália ho montante rihun $50.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editora: Maria Auxiliadora