iklan

HEADLINE, SAÚDE

Menzies fó formasaun kona-ba peskiza operasionál klinika ba membru AMTL sira

Menzies fó formasaun kona-ba peskiza operasionál klinika ba membru AMTL sira

Asosiasaun Mediku Timor-Leste (AMTL) servisu hamutuk ho Menzies fó formasaun kona-ba peskiza operasionál klínika nian ba membru AMTL sira durante loron rua. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes.

DILI, 08 Maiu 2026 (TATOLI)—Asosiasaun Mediku Timor-Leste (AMTL) servisu hamutuk ho Menzies fó formasaun kona-ba peskiza operasionál klínika nian ba membru AMTL sira durante loron rua.

“Ohin loron Asosiasaun Médiku Timor Leste, servisu hamutuk ho Menzies ami organzia hela formasaun kona-ba introdusaun ba formasaun peskiza operasionál klínika nian ba membru AMTL sira-ne’ebé mak iha intrerrese ba iha área peskiza nian,” Vise Sekretariu Jeral AMTL, Frenky Ramiro de Jesus, hateten ba jornalista sira, iha salaun Menzies Bidau Lecidere, ohin.

Nia esplika, formasaun ida-ne’e AMTL sei halo iha loron rua ohin loron dahuluk depois aban loron daruak maibé iha mós formasaun ba loron datoluk maibé ba semana oin nian.

“Ita-nia obejtivu ba iha formasaun ba ida-ne’e mak atu hatene kle’an kona-ba saida mak peskiza operasionál, depois  ajuda ita-nia partisipante sira oinsá mak bele dezenvolve pergunta peskiza ida. Depois hatene kona-ba komprende di’ak dezeñu estudu nomós peskiza ida, entaun tama ba fomasaun ba segundu nian ho objetivu prinsipal mak atu partisipante sira bele dezenvolve sira-nia abilidade iha hakerek proposta peskiza nian. Depois, oinsá mak halo aplikasaun étika nian, tanba ita hatene katak  banhira  ita halo peskiza ida atu elabora dezenvolve peskiza ida presiza mós aprovasaun étika, entaun iha  momentu ba loron segundu nian sira sei hatene kona-ba oinsá mak atu bele aprende kona-ba aplikasuan hodi hetan aprovasaun étika nian husi parte INSPTL,” nia dehan.

Nia haktuir, husi formasaun ne’e mós iha aproximasaun barak husi mentór sira-ne’ebé mak durante loron rua (2) nia laran nomos semana oin, tanba mentór sira sei fó mós matéria nomós fó koñesimentu kona-ba saida mak peskiza. Entaun, aproximasaun ida-ne’e aleinde sira aprende kona-ba technical skill no sira mós iha diskusaun, depois iha oportunidade barak  ba iha partisipante sira bele halo interasaun, bele fahe sira-nia prespetiva no hanoin sira kona-ba peskiza sira.

“Entaun atu hateten katak mentór sira-ne’ebé mak fó koñesimentu ne’e mak iha ona koñesimentu lubuk ida iha área peskiza nian. Treinamentu ne’e halo uluk iha Dili, depois iha faze tuir mai ne’ebé sei envolve mós husi médiku sira iha munisípiu hotu-hotu, tanba oportunidade ne’e ba membru AMTL. Peskiza ne’e imporante tanba husi peskiza ita bele identifika problema ne’ebé mak ita hetan iha baze, entaun ita bele hetan evidénsia ruma,  nune’e bele hato’o mós  ita-nia solusaun husi ne’ebé mak ita halo atu bele mellora di’ak liután ita-nia sistema saúde iha Timor-Leste,” nia dehan.

Iha fatin hanesan, Profesór Paediatric Infectious Diseases husi Menzies, Joshua Francis, hateten menzies orgullu tanba servisu hamutuk ho Ministériu Saúde, tanba ne’e iha formasaun ne’e  kolabora ho INSPTL no AMTL fó formasaun ba médiku sira kona-ba área peskiza nian.

“Ha’u espera katak partisipante sira bele hetan oportunidade di’ak atu hatene kona-ba peskiza saúde bele halo impkatu boot ba haforsa sistema saúde no fó moris saudável ba ema Timor,” nia dehan.

Nia hateten, formasaun ne’e foka liu ba peskiza saúde iha área barak, entaun Menzies espera katak partispante sira bele mai ninia ideia sira hotu kona-ba oinsá haforsa sistema saúde iha Timor-Leste, entaun Menzies nia foka bele ba asuntu sira-ne’ebé mak liga ho saúde.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!