DILI, 28 Maiu 2026 (TATOLI)—Institute of Business (IOB), Kinta ne’e, realiza programa sesaun interativa kona-ba “Papél Prezidente Repúblika (PR) iha Dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku iha Timor-Leste, binomiu entre edukasaun no empregalidade joven sira-nian” iha universidade.
Reitór IOB Interinu, Elizário Pinto hateten objetivu hosi programa sesaun interativa ne’e ne’e atu hasa’e koñesimentu estudante sira-nian.
“Ida-ne’e atu hasa’e ita-nia estudante no universitáriu sira-nia koñesimentu ba situasaun reál iha Timor-Leste tanba ami fiar Dr. Rui Maria de Araújo ne’e iha esperiénsia ne’ebé liga ho asuntu ne’e no nia mós hola-parte ona iha governasaun anteriór tanba ne’e ami hakarak konvida hodi fahe esperiénsia ba ami hodi prepara ba futuru,” Reitór IOB Interinu dehan ba jornalista sira iha salaun IOB, Fomentu II, Dili.
Iha okaziaun ne’e, Oradór Rui Maria de Araújo esplika ohin mai iha IOB atu fahe hanoin kona-ba papél Prezidente Repúblika ba dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku iha Timor-Leste entre edukasaun no empregalidade.
Eis Primeiru-Ministru ne’e dehan realidade atuál hatudu katak iha paradoksu boot ida iha Timor-Leste, taxa dezempregu husi ema sira-ne’ebé ramata universidade graduadu sira aas liu fali taxa dezempregu husi ema sira-ne’ebé ramata de’it ensinu sekundáriu ka sira-ne’ebé la eskola.
Nia subliña idan-ne’e signifika katak empregalidade seidauk másimu tanba estruturál inkompatibilidade abilidade. Tanba abilidade ne’ebé universidade sira kria la korresponde, la kondis 100% ho buat ne’ebé merkadu traballu ka setór privadu sira presiza.
Entaun, liga ba tema referidu, nia dehan, klaru katak Prezidente Repúblika la’ós órgaun ne’ebé ukun diretamente, la jere ekonomia, no la kria empregu maibé, hanesan Xefe Estadu, Prezidente iha majistratura ne’ebé boot tebes hodi halibur universidade, Governu, no setór privadu hodi alignments abilidade (skills) ho nesesidade merkadu nian.
Hosi ne’e, tuir Rui katak presiza halo diálogu institusionál ho Parlamentu Nasionál no Governu hodi rediresiona no hadi’a fali polítika públika sira, ho objetivu atu halakon inkompatibilidade no rezolve paradoksu dezempregu nian.
“Atu kria empregu ba jerasaun foun iha tinan 5, 10, to’o 20 oin mai, Timor-Leste labele depende de’it ba dezenvolvimentu finanseiru husi área petrolífera. Tempu ona atu investe mós iha kualidade (la’ós kuantidade de’it) no diversifika ekonomia liuhusi setór sira-ne’ebé seidauk esplora másima,” nia subliña.
Nune’e, Rui tenik, presiza mellora ekonomia azúl ne’ebé foka ba tasi, konservasaun no kuidadu ba rekursu tasi, no mós atividade ekonómika sira-ne’ebé relasiona ho tasi, hanesan turizmu marítimu. Iha ekonomia verde foku ba agrikultura sustentavel, reziliénsia klimátika no resposta ba emerjénsia ambientál sira-ne’ebé bele kria kampu traballu foun ba joven sira. Iha mós ekonomia amarela ne’ebé foku ba dezenvolvimentu dijitalizasaun, teknolojia no indústria kriativa.
“Foku ba dezenvolvimentu kapitál umanu liuhusi investimentu sériu iha área saúde no edukasaun ho kualidade aas,” nia informa.
Iha sorin seluk, Julião Noronha nu’udár estudante IOB, hateten semináriu ohin iha IOB kona-ba tema referidu ne’e importante tebes, konseitizasaun ne’ebé mak bele lori fahe esperiénsia ba estudante sira. Ida-ne’e hola-parte iha kontrolu sosiál. Tanba ne’e, liuhusi semináriu ne’e bele korresponde problema ne’ebé durante sosiedade enfrenta.
“Ohin ne’e oradór fahe esperiénsia liga liubá sósiu-ekonómiku no empregalidade. Tanba hosi ne’e mak bele garante sustentabilidade iha rai-laran. Ida-ne’e sai bukae ida ba universitáriu sira hodi hasa’e koñesimentu pensamentu ba akadémika nian.
Entretantu, partisipante iha programa ne’e kompostu husi universitáriu IOB, Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) no estudante ETI.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade





