EKONOMIA, HEADLINE

MOP inisia sosializasaun ba rejime jurídiku kona-ba prosedimentu ba lisensa konstrusaun

MOP inisia sosializasaun ba rejime jurídiku kona-ba prosedimentu ba lisensa konstrusaun

MOP inisia sosializasaun nasionál ba rejime jurídiku kona-ba prosedimentu ba lisensa konstrusaun. Foto/Mídia BTL

DILI, 11 Fevereiru 2025 (TATOLI) – Ministériu Obra Públika (MOP) liuhusi Diresaun Jerál Abitasaun no Urbanizmu inisia sosializasaun nasionál ba dekretu-lei kona-ba Rejime Jurídiku Edifikasaun no Urbanizasaun no Prosedimentu ba Lisensa Konstrusaun.

Ministru Obra Públika, Samuel Marçal, hateten sosializasaun dekretu-lei númeru 09/2022 ne’e importante tanba lei ne’e rasik aprova tiha ona iha 2022, maibé durante ne’e nia sosializasaun la’o ema ladún hatene, nune’e mak konvida parte relevante hotu hodi partisipa atu hatene lala’ok lei ne’e rasik.

“Objetivu husi sosializasaun ba lei mak atu ema hotu hatene bainhira halo konstrusaun ba uma baibain ka andar no loja sira tenke hetan lisensa husi Governu, nune’e bele kontrola. Tanba lei ne’e hanorin ita disiplina hanesan labele hela iha fatin risku no tráfiku”, Samuel Marçal hateten iha Otél Novu Turizmu, ohin.

Iha sorin seluk, Diretór-Jerál Abitasaun no Urbanizasaun, Domingos de Jesus Sequeira, hateten liuhusi sensibilizasaun ba lei ne’e atu fó koñesimentu kle’an ba komunidade, nune’e to’o tempu implementa sira hatene ona.

Nia lembra katak lei ne’e rasik, antes ne’e, implementa ona iha Janeiru 2023, maibé hasoru difikuldade maka komunidade seidauk iha koñesimentu.

“Ho ida-ne’e mak ita inisia halo sosializasaun kategoria nasionál hodi halibur Prezidente Autoridade Munisípiu ho nia administradór, xefe suku sira, instituisaun relvante sira, asosiasaun xineza estranjeira no asosiasaun xineza Timor-Leste, tanba maioria sira ne’e mak iha osan barak halo konstrusaun ba uma boot. Fó hanoin kle’an ba lei nune’e bele hatene”, nia dehan.

Iha dekretu-lei ne’e, iha artigu 4, ko’alia kona-ba aprovasaun no lisensa katak realizasaun operasaun sira planeamentu urbanu nian depende ba aprovasaun prévia ba projetu no lisensa respetiva, tuir termu sira no ho esesaun sira ne’ebé hatuur iha diploma ida-ne’e.

Nia esplika katak tipifikasaun ba sansaun administrativa sira ba kualkér obra ka edifísiu lahó autorizasaun prévia no respetiva lisensa konstrusaun no seluk tan sei hetan multa hahú husi montante $100 to’o rihun $100.

Lembra katak Konsellu Ministru aprova, iha Fevereiru 2023, projetu proposta lei kona-ba Medida Tutela Legalidade Urbanístika.

Proposta lei ida-ne’e ho objetivu mak estabelese medida tutela legalidade urbanístika hodi regula aktu administrativu sira ne’ebé presiza hodi garante kumprimentu lejizlasaun kona-ba lisensiamentu operasaun urbanístika, ba edifikasaun, nune’e mós ba kumprimentu instrumentu jestaun territoriál nian.

Proposta ida-ne’e estabelese medida lima kona-ba responsabilidade husi legalidade urbanístika – embargu ka hapara, sobu obra nian, despeju ka hasai husi fatin, liuhusi asaun administrativa, hapara utilizasaun no prosedimentu legalizasaun nian, ne’ebé sei permite Governu atu halo asaun no estabelese fali legalidade urbanístika hodi konsidera grau gravidade nian kona-ba ilísitu urbanístiku no posibilidade atu legaliza obra nian.

Parlamentu Nasionál mós aprova ona, iha Fevereiru ne’e, proposta-lei númeru 9/VI(1a) medida tutela legalidade urbanístika iha faze jeneralidade ho votu a-favór 39, kontra zero no abstensaun 19.

Notísia relevante: PN aprova proposta-lei medida tutela legalidade urbanístika iha faze jeneralidade

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!