DILI, 13 Fevereiru 2025 (TATOLI)–Prezidente Komisaun D ne’ebé trata asuntu Ekonómia no Dezenvolvimentu iha Parlamentu Nasionál (PN), Ricardo Baptista, kondisera proposta-lei númeru 13/VI(2a) Kódigu Rekuperasaun no Insolvénsia ne’ebé Governu aprezenta, ne’e importante tebes hodi sei proteje no asegura setór privadu hala’o investimentu iha rai-laran.
Proposta-lei ne’e meza PN baixa ona ba komisaun A ne’ebé trata asuntu Justisa no Konstituisionál hodi halo apresiasaun inisiál no baixa mós ba Komisaun D atu hato’o paréser setoriál.
“Oinsá mak atu rekupera, karik sira hala’o sira-nia bisnis ne’e hetan problema ruma hanesan bankarota, entaun se karik bankarota lei ne’e atu garante oinsá, no se karik sira ou sósiu foti osan iha banku ruma, nia hasoru bankarota, medida saida mak Governu no Estadu atu halo ba sira atu liuhusi ema dehan penyuntikan dana segar ka pemutihan bunga ruma ka, ida-ne’e mak konteúdu husi lei ne’e,” Deputadu Bankada Governu husi Congresso Nacional para a Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) ne’e hato’o ba Agência Tatoli, iha resintu PN, kinta ne’e.
Notísia relevante : Meza PN baixa proposta-lei Kódigu Rekuperasaun no Insolvénsia ba komisaun
Nia dehan, bainhira investidór bankarota no nia atu fa’an nia sasán karik, halo oinsá no livre husi saida de’it.
“Haree husi parte ekonomia husi lei ne’e. Lei ne’e atu asegura sira, ida-ne’e liga ona investimentu sira atu mai, pur ezemplu akontese situasaun ne’ebé estraordinária derepente iha situasaun balun ahi han ou buat seluk,” nia akresenta.
Tuir lejizladór nia haree, proposta-lei ne’ebé Governu aprezenta nia benefisiu boot tebes bainhira aprova ona mak sei asegura investimentu ruma.
“Lei ne’e di’ak tebes ba setór privadu atu hala’o investimentu iha ita-nia rai,” nia katak,
Aleinde ne’e, daudaun Komisaun A no D trata hela proposta-lei Garantia Mobiliáriu, proposta-lei Kódiku Rekuperasaun Insolviénsia, no lei propriedade Industriál.
Tuir Deputadu ne’e, inisiativa lejizlativa sira ne’e iha relasaun ba malu no hakarak ka lakoi tenke prepara tanba Timor-Leste adere ona ba organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).
Durante sorumutu OMK iha CCD foin lalais, hato’o problema lei sira, nune’e PN sei asegura prosesu hotu hodi trata inisiativa lejizlativa hirak ne’e lalais.
“Ita daudaun iha ona lei investimentu no lei sosiedade komersiál, ho inisiativa ne’ebé daudaun diskute hela bainhira aprova no promulga ona tama implementasaun sei asegura di’ak liután investimentu rai-laran no husi estranjeiru sira mai,” Deputadu tenik.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Julia Chatarina