iklan

NASIONÁL, DILI, SAÚDE

INCSIDA-AMD sensibiliza prevensaun vírus HIV-SIDA ba autoridade sira

INCSIDA-AMD sensibiliza prevensaun vírus HIV-SIDA ba autoridade sira

INCSIDA-AMD realiza atividade sensibilizasaun kona-baprevensaun vírus HIV-SIDA iha salaun Lalini-larigutu CNE, Kolmera, Dili. Imajen TATOLI/Alexandra da Costa

DILI, 13 Marsu 2025 (TATOLI)- Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) koopera servisu hamutuk ho Autoridade Munisipál Dili (AMD), liuhusi Sekretáriu Asuntu Sosiais no Organizasaun Munisípiu Dili (SECAM, AS) realiza semináriu kona-ba prevensaun vírus HIV-SIDA iha salaun Lalini-Larigutu CNE, Dili.

Objetivu husi semináriu ida-ne’e atu sensibiliza informasaun ba Timór laran tomak liuliu autoridade, líder nasionál no lokál sira atu hamutuk proteje husi problema transmisaun vírus HIV-SIDA nian, liuliu kona-ba seksu livre no kaben sedu, ne’ebé bele destroi saúde no planu futuru nia.

“Objetivu seluk atu fó hanoin ba malu, konsolida ita-nia forsa, ita-nia unidade hamutuk, hodi proteje transmisaun HIV iha Timor-Leste. Objetivu ida ohin mós atu, kompletamente, ita hotu kapasita, ita hotu ho informasaun klaru oinsá ita bele haree proteje ita-nia ema husi problema ida-ne’e”, Prezidente Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) Daniel Marçal, ba entrevista jornalista sira, iha sensibilizasaun iha, salaun Lalini-Larigutu CNE.

Problema kona-ba moras HIV-SIDA ne’e problema ne’ebé haree dehan simples maibé sé laiha prevensaun antes sei fó impaktu ba futuru no nasaun ida-ne’e. Tanba vírus ne’e fó amesa ba ema nia moris. Se bainhira ema hotu hetan hotu moras ida-ne’e nia sei fó impaktu ba dezenvolvimentu, tanba dalaruma ema balun ladun preokupa no tau importánsia ba moras ida-ne’e.

Nune’e mós, tuir Vise-Primeiru-Ministru, Mariano Assanami Sabino, iha ninia diskursu aprezenta katak, ema hotu atu sai ajente informadór liuliu autoridade lokál atu fó hatene ba komunidade no joven sira presiza komprende moras vírus sira atu labele da’et ba sosiedade.

“Oinsá mak ita hotuhotu ninia responsabilidade sai informadór, ita hotuhotu sai ajente liuliu xefe aldeia, xefe suku, delegada tanba imi mak hamutuk loroloron iha povu no joven sira-nia leet. Presiza kongrete moras sira ne’ebé todan kuandu da’et ba ita-nia sosiedade”, Vise-Primeiru-Ministru sujere.

Ai-moruk la iha

“Problema HIV-SIDA problema simples ida, maibé ai-moruk mak laiha. Se ita lahalo prevensaun antes, perigozu ba ita-nia futuru, ba ita-nia nasaun. Iha fatin balun ita ko’alia ema ladun fó atensaun, ladun iha preokupasaun, tanba balun konsidera katak problema HIV ne’e problema baibain”, nia haktuir.

Iha fatin hanesan, Reprezentante MAE, Celestino Marques afirma, husi diskursu katak, husi formasaun hirak ne’e importante atu eleva autoridade lokál sira-nia koñesimentu ida-ne’e atu ajuda proteje komunidade sira husi transmisaun HIV-SIDA.

“Formasaun ne’ebé organiza husi INCSIDA atu nune’e bele eleva liuliu xefe suku no xefe aldeia sira-nia koñesimentu ida-ne’ebé mak loos hodi ajuda atu proteje ita-nia komunidade sira husi transmisaun HIV-SIDA”, nia hatete.

“Antes ne’e ami tuur hamutuk hodi deside halo sensibilizasaun kona-ba vírus HIV-SIDA, tanba moras ne’e komesa tama ona iha Timór. Liuliu ba autoridade lokál husi nasionál tantu lokál atu informasaun ne’ebé mak hetan iha atividade ida-ne’e bele informasaun fali ba ninia komunidade kona-ba prevensaun moras HIV-SIDA liuliu ba joven sira”, Reprezentante PAM, Sekretáriu Asuntu Sosiais no Organizasaun Munisípiu Dili (SECAM, AS), Tomas Barros, ba jornalista TATOLI.

Enkuantu hanesan lideransa komunitária iha dever atu partilla fali informasaun siretamente ba komunidade sira, tanba moras HIV-SIDA moras ne’eb’e prerigozu no labele kura.

“Hanesan lideransa komunitária dever atu ami-nian oinsá atu partilla informasaun bele tun direta ba iha komunidade sira, tanba ita hotu hatene katak moras HIV-SIDA moras ida-ne’ebé mak labele kura”, Xefe Suku Motael, Luis Antonio Viegas, iha entrevista jornalista sira.

Nune’e, tuir dadus statístiku kazu komulativu HIV-SIDA hahú husi tinan-2003-2024 hamutuk 679 kompostu husi sentru saúde, Bekora, Komoro, Formoza, Metinaro, Klínika Motael no Vera-Cruz. Tanba ne’e planu sei halo sensibilizasaun iha munísipiu sira atu bele iha koñesimentu kona-ba prevensaun vírus HIV-SIDA, presiza asegura de’it, tanba, ai-moruk ba moras ida-ne’e laiha.

 

Jornalista: Alexandra da Costa

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!