DILI, 17 Marsu 2025 (TATOLI)—Ministériu Saúde liuhusi Diresaun Nasionál Farmásia Produtu Medikamentu (DNFPM) hamutuk ho parseiru sira hanesan Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Timor-Leste no mós organizasaun mundiál iha SEARO (Organization South-East Asia Region) no Therapeutic Goods Administration (TGA) Austrália halo avaliasaun referénsia atu hametin sistema regulatóriu Timor-Leste.
Diretora Jerál Prestasaun Saúde iha Ministériu Saúde (MS), Terlinda da Conceição Barros, hateten ekipa sira-ne’e mai halo asesmentu ho nia objetivu mak medikamentu sira-ne’ebé tama mai TL tenke utiliza ba populasaun sira-ne’e ho seguru, entaun oinsá atu seguru liután mak presiza la’o tuir padraun ne’ebé iha.
“Ita-nia kapasidade sei mínimu tebes, tanba ita hatene katak kapasidade atu teste ai-moruk iha rai-laran seidauk iha. Entaun, TGA Austrália mak kada tinan ajuda ita teste kualidade ai-moruk tuir item ne’ebé mak ita fó ba sira. Kada semestre item lima no tinan ida item 10 mak ita teste iha-ne’ebá,” Terlinda Barros informa ba jornalista sira, iha Ministériu Saúde, Kaikoli, segunda ne’e.
Nia afirma, husi item sira-ne’e DNFPM foti husi importadór privadu sira no mós INFPM sira ne’ebé mak iha indikasaun katak iha problema ka ameasa saúde komunidade nian, entaun haruka ba TGA Austrália hodi halo konfirmasaun iha-ne’ebá.
“Depois sira halo asesmentu durante semana ida nia laran, ita-nia nivel ne’e sa’e bá segundu ka terseriu, katak ita hala’o pratika ba farmásia medikamentu ba ita-nia sidadaun sira, atu seguru no kontrola sira di’akliu, mak ita labele kria fali moras ba sira. Ida-ne’e mak Ministériu Saúde nia papél hodi kolabora ho OMS iha Timor no OMS iha SEARO no TGA Austrália hodi suporta ita-nia sistema vijilánsia no regulatória ba medikamentu sira-ne’e,” nia haktuir.
Iha fatin hanesan, Ofisiál Tékniku ba moras Hada’et no Moras Tropikál Neglijiadu iha Timor-Leste, Debashish Kundu, informa reforsu ba sistema reguladór ne’e reflete komprensaun ida-ne’ebé kle’an kona-ba Governu nia papél krítiku atu salvaguarda saúde no bem-estar timoroan sira-nian.
“Ha’u iha serteja katak vizita avaliasaun referénsia ne’e uza instrumentu referénsia globál OMS nian hanesan pasu ida tan ba avansu fornesimentu kuidadu saúde iha Timor-Leste, hodi halibur peritu sira, polítiku sira no pontu fokál hotu-hotu hosi instituisaun idak-idak hosi Ministériu Saúde hatudu ona ninia kompromisu no vontade atu harii sistema ida-ne’ebé metin ne’ebé tau sidadaun Timor sira-nia moris-di’ak iha ninia núkleu. Ohin, ita halibur iha-ne’e atu delibera kona-ba asuntu sira ho importánsia boot liubá sistema saúde nasaun ida nian,” Debashish Kundu dehan.
Nia esplika, sistema regulatóriu ida-ne’ebé rigorozu ba produtu médiku sira iha Timor-Leste, importante tebes ba estabelesimentu fundasaun ida-ne’ebé metin ba sistema saúde nasaun ida nian. Presiza nota katak reguladór sira mak parte esensiál ida hosi forsa traballu saúde nian no sistema regulatóriu sira-ne’ebé efetivu mak komponente esensiál ida hosi sistema saúde sira no kontribui ba rezultadu saúde públika nian ne’ebé di’akliu.
Nia hatutan katak OMS prontu atu fornese perísia téknika no atu apoia Ministériu Saúde iha ninia buka sistema regulatóriu ida-ne’ebé efetivu ba kuidadu saúde. OMS la’o hamutuk ho Ministériu Saúde no serbisu besik ho Diresaun Nasionál Farmásia no Medikamentu no instituisaun relevante sira seluk.
Aleinde ne’e, Reprezentante hosi Laboratóriu Administrasaun Terapéutiku Austrália, Michael Wiseman, hateten serbisu kooperativu ne’e ajuda hametin sistema saúde ida-ne’ebé forte hodi atende populasaun.
“Sistema regulatóriu ne’ebé forte, hanesan parte ida-ne’ebé krítiku no importante ba sistema saúde. Se ita hakarak garantia ba ita-nia sidadaun sira katak ai-moruk ne’ebé sira hemu loron-loron iha kualidade, entaun liuhusi sistema regulasaun ne’ebé di’ak no forte mak ita bele halo ida-ne’e,” Michael Wiseman konklui.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade