DILI, 02 Abríl 2025 (TATOLI) – Institutu Jeosiénsia Timor-Leste (IGTL, sigla portugés) konfirma katak akontesimentu rai-nakdoko (terramotu) iha horiseik ne’e (01/04/2025) klasifika ba eskala intensidade rua (2), magnitude 6.3; konsidera fraku ka moderadu no sei laiha poténsia ba tasi sa’e (tsunami).
Prezidente IGTL, Job Brites dos Santos hateten, relasiona ho akontesimentu rai-nakdoko iha nordeste illa-Timor, estasaun sismografu tau iha territóriu tomak purvolta rua-nulu liu ba estudu sismografu.

“Husi ami-nia estasaun manda mai nia magnitude ne’e 6.3 scala richter pois akontese iha 01 Abríl, horiseik, iha 19:15 (otl) kalan, nia profunidade maizumenus kle’an 144 km, ne’ebe ita haree ba nia grau intensidade ami halo tiha análiza terramotu ida-ne’e ita klasifika ba nia eskala ne’e intensidade fraku to’o moderadu ka ladun maka’as”, Job Brites dos Santos, informa ba jornalista TATOLI, iha resintu IGTL, Manleuana, Dili, ohin
Dirijente ne’e hatutan, área ne’ebé hetan impaktu mak hanesan Lautein, parte Tutuala, Lore, Kom, Iliomar, Lospalos Villa, no parte balun iha Munisípiu Baukau, Vikeke, Manatutu no Dili.
“Kauza husi Rai-nakdoko ne’e bele akontese besik iha ita-nia área, bazeia ba tekniku nia análiza, Rai-nakdoko ne’e kauza husi movimentu falla normál ho forma oblique, ne’ebé halo plaka sira ne’e muda aan; balun tuun, balun sa’e. No, ida nakdoko horiseik ne’e nia kauza husi plaka, haree ba nia episentru profundidade terramotu ida-ne’e bele konsidera nia laiha impaktu para atu kria Tsunami”, nia haktuir.
Nia enfazé, Institutu Públiku IGT mós halo monitorizasaun para detekta atividade sizmu. Atividade sizmu ne’e mak dalaruma rezulta terramoto, Rai-nakdoko, minimiza dezastre, atu labele lakon vida, labele lakon sasan. “Ita labele halo prediksaun ba Rai-nakdoko ho jeosiénsia mínimu ita bele iha informasaun inísiu para minimiza nia inpaktu”.
“Ita tenke hatene katak akontesimentu sira hanesan ne’e, hatudu mai ita importánsia husi estudu jeosiénsia. Ne’e mak prezensa husi institutu IGT ne’e importante tamba ami bele iha kapasidade halo estudu ba detekta posibilidade dezastre jeológia ne’ebé mak akontese, i ita bele informa ba ekipa relevante instituisaun sira para sira prepara aan hodi buat ruma akontese karik bele minimiza”, nia esplika.
Enkuantu, tuir estudu jeosiénsia nian akontesimentu rai-nakdoko ne’ebé normál ka moderadu hahú husi internsidade ida to’o lima, maibé liuhusi intensidade neen sa’e ona ba leten, ne’e intensidade ne’ebé mak forte ka maka’as no bele rezulta tasi sa’e.
“Ami mós akompaña atividade sizmu iha akontese iha Myanmar fó impaktu to’o Tailándia, no mós lahaluha lori instituisaun nia naran hato’o sentidu aprofunda ba populasaun Myanmar”, nia hato’o.
Jornalista: Alexandra da Costa
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo