iklan

EDUKASAUN, DILI

Lian-portugés mak halo Timor-Leste diferente bainhira tama ASEAN

Lian-portugés mak halo Timor-Leste diferente bainhira tama ASEAN

Imajen espesiál.

DILI, 05 Maiu 2025 (TATOLI)-Timor-Leste hanesan Nasaun úniku iha Asosiasaun Nasaun sira iha Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla ingles) ne’ebé ko’alia lian-portugés.

Ministru Ensinu Superior Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo. Imajen Tatoli/Francisco Sony

“Ita tenke marka diferensa kuandu Timor-Leste atu tama ASEAN, signifika kuandu hatudu lian-portugés ho tetun iha ASEAN mak ida-ne’e ita hatudu kultura identidade Timor-Leste nian. Ida-ne’e mós hatudu iha membru ASEAN sira katak ita mós hola parte iha Europa”, Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), José Honório da Costa Pereira, hatete ba jornalista sira iha ámbitu loron mundiál ba lian-portugés.

Tanba ne’e, membru governu ne’e husu ba Timoroan hotu konsolida-malu atu kontinua dezenvolve no promove lian-portugés iha Timor-Leste.

Nia reforsa lian-portugés ne’e iha relasaun istórika Timor-Leste nian. Tanba ne’e, tenke haree ida-ne’e importante ba jerasaun foun hodi hatene. Timoroan iha obrigasaun hodi aprende no dezenvolve lian-ne’e.

Nia rekorda tan, kuandu haree husi 2000 to’o ohin loron, Timoroan ne’ebé ko’alia lian-portugés ne’e 25%, ida-ne’e katak hahú zero maibé konsege to’o duni ona ba pursentu nune’e.

“Ita iha obstakulu entre pro no kontra, maibé ida-ne’e labele tau kestaun tanba língua ofisiál Timor-Leste nian entaun tenke obrigatóriu aprende”, nia hatete.

Nune’e biban ne’e liuhusi mídia TATOLI, apela ba dosente iha Institutu Ensinu Superiór iha territóriu atu kontinua fó formasaun ba dosente sira no tenke aplika lian rua ne’e iha prosesu aprendizajen iha universidade sira.

Notísia relevante: Governu komprometidu dezenvolve lian portugés iha prosesu ensinu

Jornalista       : Osória Marques

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!