DILI, 16 Maiu 2025 (TATOLI) – Organizasaun Naun-Governamentál (NGO) Lao Hamutuk konsidera katak konferénsia internasionál ho tema “Lei Tasi nian no Rezolusaun Disputa Marítima” importante tebes ba organizasaun ne’ebé tinan barak tuir asuntu kona-ba fronteira marítima, disputa entre Timor-Leste no Austrália.
Peskizadór Lao Hamutuk, Celestino Gusmão Pereira, hateten haree fali ba kotuk sobre disputa fronteira marítima entre Timor-Leste no Austrália, Lao Hamutuk parte integrante husi Movimentu Kontra Okupasaun Tasi Timór nian (MKOT) hamutuk apoia Governu hodi manán fronteira ne’e.
Tuir nia, diskusaun iha konferénsia loron rua ne’e iha relasaun balun ho disputa internasionál, no mós iha lei internasionál sira ne’ebé regula kona-ba disputa, plataforma legál sira iha nivel internasionál no bilaterál sira hodi halo diskusaun.
“Ami apreende barak husi juis internasionál no mós peritu sira kona-ba situasaun sira oinsá jere tasi nian, ida-ne’e importante. Iha situasaun ohin loron, haree husi prepetiva legál no prespetiva ambientál, ekonómiku no turístiku hotu, ami apreende prespetiva legál oioin husi nasaun oioin”, Celestino Gusmão hateten iha JL World, ohin.
Peskizadór ne’e hateten fronteira marítima entre Timor-Leste no Australia rezolve ona, maibé fronteira marítima no terestre entre Timor-Leste no Indonézia seidauk hotu, entaun konferénsia sira hanesan ne’e aumenta koñesimentu barak kona-ba lei tasi no rezolusaun disputa marítima nian.
Nia salienta katak dezafiu kona-ba tasi ne’e barak, liuliu Timor-Leste daudaun enfrenta oinsá bele kombate peska ilegál, asegura biodiversidade marina, oinsá maka bele esplora poténsia sira iha ekonomia no turizmu tasi nian, inklui buat barak ne’ebe presiza apreende no mellora husi rai seluk nian hodi dezenvolve ekonomia rasik.
“Agora ita iha pontu situasaun ida, ita-nia Estadu Timor-Leste seidauk iha pasu dezenvolvimentu ba tasi ne’ebé sustentavel. Nune’e, iha nesesidade urjente atu dezenvolve ekonomia tasi ho perspetiva sustentavel, nune’e mós bele integra ba situasaun sosiukulturál nasaun nian”, salienta.
Nia hatutan dezenvolvimentu kona-ba peska, turizmu mariña, biodiversidade oioin ne’ebé nansaun iha bele dezenvolve atu avansa ho ekonomia ne’ebé sustentavel no seguru, liuhusi prespetiva oioin iha ekonomia tasi rasik.
Notísia relevante: Xanana husu solidariedade globál ba rezolusaun disputa marítima no proteje tasi
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





