VIKEKE, 10 Juñu 2025 (TATOLI)—Xefe suku Ahik, postu Lakluta, munisípiu Vikeke, Ercilio Soares, klarifika seimente saka 20 ne’ebé utiliza ba konstrusaun Uma Naroman ba Povu (UNP) iha suku Ahik ne’e rai kle’ur sai fatuk hotu tanba kondisaun Estrada aat hodi difikulta transporte atu transporta rai-henek va fatin konstrusaun.
Notísia Relevante: Governu entrega ona UNP 471 ba benefisiáriu sira iha Vikeke
“Semente sai fatuk ne’e iha ami-nia suku. Ami-nia dalan ne’e mak sai problema. Tanba ne’e, mak sementu sira-ne’e sai fatuk hotu. Agora daudaun ne’e karreta atu tula rai-henek ba fatin konstrusaun la di’ak, ne’ebé ema seidauk hatama ra- henek ba fatin konstrusaun,” Ercilio Soares hateten ba Agência Tatoli iha iha postu Lakluta, ohin.
Ercilio dehan, tempu udan impaktu ba estrada hodi transporta materiál knnstrusaun hanesan rai henek no materiál seluk ba fatin konstrusaun nune’e badaen sira tenke hein udan para tiha mak hafoin servisu la’o fila-fali.
“Servisu kontrusaun la’o hela maibé sei hein rai henek mak laiha. Kona-ba UNP iha ami-nia suku konstrui besik liu iha área Kairui, nune’e distribuisun materiál konstrusaun sai difikuldade ba ami,” nia dehan.
Nu’udar autoridade lokál kontinua akompaña servisu sira-ne’ebé implementa iha suku Ahik no kordena ona ho foresedór sira atu udan para hahú fornese rai-henek hodi konstrui UNP atu bele finaliza obra Progarama Nasionál Dezenvolvimentu Suku (PNDS) ne’e ho lalais.
Nia relata, UNP implementa iha suku Ahik hamutuk unidde sia (9) no uma neen (6) atinje ona 70% ne’ebé implementa iha aldeia Kaiua no aldeia Hali-Oan. Uma tolu (3) ne’ebé konstrui iha aldeia Hali-Oan mak foin atinje 45%, nune’e obra fiziku foin to’o iha sinta jerál no seidauk taka zinku.
Dezafiu ne’ebé sira hasoru, nai dehan, mak klíma kundu udan monu rai ne’e karreta labele asesu ba estrada no transporta rai-henek husi mota ba fatin konstrusaun ne’e kuae distánsia kilómetru lima (5).
Enkuantu, UNP regulár ne’ebé implementa iha suku Ahik implementa iha tinan 2023 ne’e konstrui uma hamutuk unidade sia (9) ne’ebé sei iha prosesu konstrusaun nia laran.
Jornalista : Vitorino Lopes da Costa
Editór : Cancio Ximenes