DILI, 21 Agostu 2025 (TATOLI)–Reitór Institutu Superiór Kristál (ISC, sigla portugés), Sebastião Pereira, konsidera tempu ona atu esplora fisioterapia (terapia fíziku) hodi bele kontribui no hadi’a ema ida-idak ninia kualidade moris ho ideia no kondisaun saúde hotu.
Entaun, liuhusi semináriu referidu bele habelar kompreensaun no hametin dezenvolvimentu hodi kontinua prátika fisioterapia ho kualidade a’as, bazeia ba evidénsia no sentradu iha pasiente.
“Ha’u aproveita oportunidade ida-ne’e no husu atu prepara ideia sira, fahe esperiénsia no halo kolaborasaun ba futuru avansu fisioterapia nian ne’ebé importante tebes ba saúde no moris-di’ak povu nian,” Reitór ISC, Sebastião Pereira, hato’o liuhusi nia diskursu iha semanáriu internasionál, iha auditóriu ISC, Balide, Kinta ne’e.
Nia hatutan, biofízika sosio-kulturál, destaka hanesan intersesaun entre aspetu biolójiku, psikolójiku, sosiál, inklui dimensaun kulturál.
“Tanba ida-ne’e signifika ema la’ós de’it organizmu biolójiku, maibé mós prosesu mentál no emosionál, katak nia moris integra iha sosiál ne’ebé prodús no hetan influénsia husi kultura,” nia akresenta.
Notísia relevante : Bankada opozisaun bolu atensaun ba Governu garante direitu asesibilidade ba EhD
Aleinde ne’e, fisioterapia iha papél fundamentál iha promosaun saúde no prevensaun moras ba indivíduu sira ho kondisaun oinoin, iha tratamentu moras krónika sira hodi hadi’a kualidade moris husi ema ida-idak.
“Tanba ne’e, ami iha serteza katak semináriu ida-ne’e sei oferese plataforma eselente ida atu diskute inovasaun no avansu oin-oin iha mundu fisioterapia, no aprofunda ami-nia kompreensaun kona-ba avansu teknolójiku sira, abordajen terapéutiku foun no dezafiu étika no sosiál sira ne’ebé maka fizioterapia hasoru daudaun,” nia katak.
Reitór ne’e konsidera, eventu referidu sai hanesan marka ida ba dezenvolvimentu fisioterapia iha Timor-Leste.
Iha fatin hanesan, Vise-Mnistru Saúde ba Operasionalizasaun Ospitál, Flávio Brandão, hatutan, transformasaun ne’e sempre mai husi buat ne’ebé simples, atu nune’e ba oin bele fó kontinuasaun ba asuntu fisioterapia.
“Ida-ne’e mak ba oin ita bele fó kontinua hamriik katak kestaun ne’e importante, tanba to’o tempu ida ita duni mak sei ku’u nia fuan, saida mak ohin ita kuda ona,” nia esplika.
Tanba ne’e, buat fíziku presiza tratamentu fíziku, problema mentál tenke tratamentu ho emosionál no problema espirituál tenke tratamentu iha espirituál.
Aleinde ne’e, nia konsidera semináriu referidu la’os hanesan semináriu baibain, maibé hanesan buat ne’ebé atu hafanun ema hotu husi entidade oin-oin atu kontinua haburas buat ne’ebé seidauk halo iha Timor-Leste.
“Tanba ne’e, ho semináriu ohin bele loke paradigma foun iha ita-nia rain, iha instituisaun akadémika sira, nune’e ha’u enkoraja fundasaun kristál ne’ebé iha ona inisiativa, lori komponente ida-ne’e la’o ba oin hodi halo transformasaun ba aspetu saúde fízika,” nia katak.
Nune’e mós, Presidente Ezekutivu Fundasaun Kristál, Agostinho dos Santos Gonçalves, akresenta, atividade referidu hanesan onra no responsabiliza boot ba Fundasaun Kristál no ISC atu sai uma-na’in ba semináriu sientífiku ho tema sentrál ‘ema hanesan biosikososiál no kulturál’.
“Tanba ne’e, paradigma ida-ne’e fó hanoin mai ita katak saúde la’os de’it auzénsia moras, maibé ekilibru entre isin, hanoin no relasaun sosiál sira,” Agostinho hatutan.
Fisioterapia iha kontestu ida ne’e, halo papel esensiál ida, la’ós de’it kona ba reabilitasaun fíziku maibé kona-ba ba kuidadu komprensivu atu restaura dignidade kualidadade moris.
“Ba Timor-Leste ita hasoru nafatin dezafiu moris iha setór oioin no mós iha saúde, tanba ne’e iha semináriu fisioterapia loke oportunidade foun, atu serví di’ak liután komunidade no kontribui ba ita-nia boot nia moris di’ak,” nia akresenta.
Semanáriu referidu hanesan espasu ba kolaborasaun entre instituisaun nasionál no internásionál sira. Semináriu ne’e durante loron tolu hahú ohin.
Oradór hosi Universidade Kristen Indonézia (UKI) mak partilla esperiénsia kona-ba fisioterapia ba estudante no dosente ISC. Atividade ne’e hetan partipasaun husi reprezentante ensinu superiór, Vise-Ministru Saúde, inklui Diresaun Saúde Militár no Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL).
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina




