iklan

JUSTISA, HEADLINE

MJ presiza halo konsultasaun Rejime Jurídiku foun ba Titularidade Rai

MJ presiza halo konsultasaun Rejime Jurídiku foun ba Titularidade Rai

Ministru Justisa, Segio Hornai. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 03 Setembru 2025 (TATOLI)—Ministru Justisa, Sergio Hornai hamutuk ho nia ekipa jurídika halo ona aprezentasaun iha reuniaun ordinária Konsellu Ministru (KM) kona-ba Dekretu-Lei Rejime Jurídiku foun ba Titularidade Rai, nune’e hetan ona apresiasaun husi ezekutivu sira.

“Entaun Ministériu Justisa (MJ) liuhusi diskusaun naruk, ohin konsege duni ajenda ba Konsellu Ministru hodi hetan apresiasaun, ne’ebé prezide husi Primeiru Ministru no membru Governu sira, ohin apresia diploma ida-ne’e no hothotu konsidera importante,  ita presiza iha diploma ne’ebé bele regulariza liután Rejime Juridíku Domíniu Privadu Estadu no Domíniu Públiku Estadu,” Ministru Justisa hato’o ba jornalista sira hafoin reuniaun ezekutivu, iha Palásiu Governu, Kuarta ne’e.

Governante ne’e katak, maski iha desizaun ona husi ezekutivu maibé desizaun ne’e parsiál.

“Konsellu Ministru fó tempu ba Ministériu Justisa semana ida atu halo konsultasaun ba liña ministeriál sira hodi husu sira-nia pareser ba rejime jurídiku ne’e,” nia akresenta.

Governante ne’e esplika, motivu husi diploma ida-ne’e mak atu regulariza Estadu nia bens no moveis, ne’ebé haree mós husi parte arrendatariu.

“Sira ne’ebé iha kbiit hanesan rezidénsia hodi halo atividade negósiu, balun halo atividade indústria, balun halo atividade eskritóriu, buat sira ne’e hotu ita presiza regulariza,” nia hato’o.

Notísia relevante : MJ prepara hela ezbosu rejime jurídiku foun ba titularidade rai

Dekretu-Lei Rejime Jurídiku foun ba Titularidade Rai ne’e kompostu husi kapítulu haat no artigu 160-resin, ne’ebé ko’alia kona-ba domíniu públiku no privadu Estadu.

“Ita halo atividade lubuk ida, liuliu oinsá mak rai ne’ebé pertense ba rai abandonadu, administra husi Estadu, ita-boot iha direitu superfísie, maibé ita presiza regula didi’ak. Direitu superfísie ne’e dehan direitu ne’ebé  konsede ita fó ba ema sira-ne’ebé uza atu halo sira-nia atividade hanesan rezidénsia hanesan negósiu, halo atividade investimentu ka hirak ne’ebé halo indústria hotu, entaun ita presiza regulariza ho dekretu-lei rejime ba domíniu públiku privadu  Estadu no iha domíniu privadu Estadu,” Ministru Justisa katak.

Hornai hatutan, iha Kódigu Sivil, rekoñese ho direitu depose, kona-ba direitu titularidade, hanesan direitu primária, ne’ebé MJ buka entende importánsia iha lei númeru 13/2017  kona-ba Rejime Titularidade Bens no Moveis, tanba ne’e ho Rejime Jurídiku Domíniu Públiku Privadu  Estadu no iha Domínu Privadu Estadu.

Rejime Jurídiku foun ba Titularidade Rai ne’e ko’alia mós kona-ba oinsá atu haree domíniu públiku Estadu, liliu iha tasi ibun sira  presiza halo definisaun klaru atu ema bainhira liu tasi karik bele hatene rai ne’e pertense ba domíniu públiku privadu Estadu nune’e bele iha asesibilidade ba sidadaun sira hotu atubele liu no halo movimentu.

Aleinde ne’e, lejizlasaun ne’e la taka dalan ba sira ne’ebé uza domíniu públiku privadu Estadu hodi halo Investimentu.

“Presiza iha konsultasaun tanba kona-ba abitasaun iha Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) ne’ebé sempre uza espasu domíniu privadu Estadu ba atividade agrikultura no Ministériu Obra Públika (MOP) dala ruma loke dalan ne’ebé uza espasu iha domíniu privadu Estadu, ne’ebé bele afeta ba lagoa, mota no tama to’o zona protejidu, maibé atividade sira ne’e ba dezenvolvimentu, tanba ne’e presiza mós liña ministeriál sira-nia hanoin,” Ministru tenik.

Rejime jurídiku ne’e bele fó garante direitu ba investitór rai-laran no rai-li’ur hodi halo investimentu iha Timor-Leste.

“Instituisaun finanseira sira sempre tau preokupasaun boot ida mak ko’alia kona-ba oinsá mak sira bele lori konfiansa, entaun lejizlasaun ida-ne’e bele fasilita investidór sira bele mai investe,” nia hato’o.

Bainhira iha kondisaun selebra kontratu ho empreza ida husi rai-li’ur, ba pose titularidade hodi halo atividade ekonómika, entaun durante loron-60 nia laran tenke iha ona desizaun definitiva kona-ba kontratu sira.

“Karik iha rekursu irartíku ruma mak ita bele deside dentru deprazu. Rejime ida-ne’e ho karakter vinkulativa hodi obriga ema hotu tenke kumpre, ita hothotu hanesan sidadaun, hanesan ema ne’ebé iha  propriedade ka iha domíniu ida, iha obrigasaun atu komprimentu ba legalidade ida-ne’e,” Ministru argumenta.

Adota ba natureza ohin loron

Ministru Justisa rekoñese lei rai anteriór sira ne’e di’ak maibé tenke adota ba natureza ohin loron.

“Lei anteriór iha buat balun la tuir ema-nia hakarak, pur ezemplu rejime jurídiku lei rai anteriór ba arrendamentu rai, bainhira rai ne’e hetan afetasaun ba alargamentu estrada maibé ita fó arrendamentu ba nia no nia hetan afetasaun ba pose objetivu laiha dalan, entaun tama afeta karik estrada karik presiza halo klareza katak rai ne’e pertense ba Estadu ninian, entaun ema ne’ebé uza rai ne’e laiha  direitu ne’e la’ós absoluta,” Ministru esplika.

“Maibé iha rejime juridiku foun ida ne’e regulariza ona ida ne’e mak domíniu públiku privadu Estadu no rai ida ne’e mak domíniu privadu Estadu,” nia katak.

Nia dehan, Dekretu-Lei Rejime Jurídiku foun ba Titularidade Rai ne’e atu regulariza rai estadu no rai privadu sira la’ós atu fó atribuisaun sertidaun nain ba rai.

“Rejime jurídiku ida-ne’e oinsá atu halo rekoñesimentu rai ida-ne’e pertense ba ema privadu, hanesan sidadaun partikulár ninian ka domíniu públiku no rai ida-ne’e mak tama ba iha  domíniu privadu Estadu,” nia hatutan.

Jornalista     : Natalino Costa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!