DILI, 15 Setembru 2025 (TATOLI)—Prezidente Juri ba bolsa estudu Kuba, Vidal Lopes informa iha fulan-Outubru mai ne’e médiku timoroan hamutuk na’in-16 mak sei dezloka hodi kontinua estudu espesialista iha nasaun Kuba.
“Fulan-outubru bolseiru na’in-16 sei ba hala’o sira-nia estudu iha Kuba iha área oioin,” Vidal Lopes hateten ba jornalista sira, iha Óspitál Nasionál Guidu Valadares, Bidau, segunda ne’e.
Nia esplika, bolsa estudu ne’ebé oferese husi nasaun Kuba, espesiál ba médiku timoroan sira atu kontinua sira-nia estudu espesialista ho durasaun tinan haat (4) resin.
“Bolsa estudu ba bolseiru sira atu ba hasai kursu espesialista iha Kuba, prosesu la’o ona to’o iha faze daruak, tanba iha faze dahuluk bolseiru hamutuk na’in-166 mak konkore iha vaga ne’e. Tanba bainhira tama ba selesaun dokumentu, konkorente na’in-141 mak liu, entaun sira-ne’e mak sei tuir teste eskrita no ninia rezultadu sei fó sai semana oin,” nia esplika.
Nia relata, maske iha faze selesaun dokumentu ema na’in-141 mak liu, maibé sei tais to’o ikus ema na’in-16 mak sei liu tanba vaga referidu presiza de’it ema na’in-16.
“Vaga ne’e ba médiku na’in-6 sira sei prense área espesiaidade hamutuk 15, entaun semana ida ne’e tenke publika ona rezultadu ba teste finál, atu bele avansa fali ba prosesu administrativa balu,” nia dehan.
Nia hatutan, área 15 ne’e mak hanesan neofrolojia, neusirurjia, operasaun ulun, ortopedia, sirurjia vaskulár, medisina interna no seluk tan.
Nia subliña, kriteria iha vaga ne’e mak médiku tenke iha esperiénsia servisu tinan lima (5) liu, sidadaun Timor-Leste, Funsionáriu Públiku, valor akadémiku tenke 3,5 ba leten.
Molok ne’e, Diretór Jerál Politika Planeamentu Kooperasaun no Dezenvolvimentu Saúde Ministériu Saúde (MS), Narciso Fernandes hateten Governu loke vaga ba médiku sira atu estudu iha Kuba, nune’e atu aumenta liutan abilidade hodi halo atendementu ba públiku iha Sentru Saúde sira.
“Ita-nia fasilidade saúde seidauk kompletu, médiku mós seidauk kompletu liuliu Doutór espesialista sira, tuir ita-nia tarjetu iha Planu Estratéjiku 2011-2030. Ita-tenke iha Doutór espesialista 300, agora ita foin mak iha espesialista 70. Númeru ne’e seidauk másimu, entaun kada tinan ita tenke haruka médiku sira ba hasai kursu espesialista iha rai-li’ur,” Diretór ne’e dehan.
Nia subliña, polítika MS mak Sentru saúde iha munisípiu hotu tenke prienxe hotu Doutór espesialista maibé to’o agora seidauk realiza tanba menus rekursu.
Ho nune’e, MS liuhusi nia polítika halo kooperasaun ho nasaun Kuba, Fizi, Malázia, Filipina, Tailándia no Brunei Darusalam hodi haruka médiku timoroan sira ba hasai kursu espesialista.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes





