DILI, 16 Setembru 2025 (TATOLI)—Ministériu Komérsiu no Indústria liuhusi Vise-Ministru Komérsiu Indústria, Augusto Junior Trindade konsidera mikro no pekena empreza mak sai hanesan motór ba ekonómia ne’ebé diversifikadu no rejiliente ba Timor-Leste.
Nia hatutan, hateke ba futuru ho determinasaun no esperansa ba futuru ida-ne’ebé foinsa’e timoroan ida-idak hetan oportunidade atu dezenvolve kompeténsia téknika vokasionál ne’ebe di’ak tebe-tebes.
“Liuliu ita-nia mikro-pekena no médiu empreza sira sei sai hanesan motór ba ekonómia ne’ebé diversifikadu no rejiliente. Ida-ne’e, Timor-Leste sei afirma-an tomak ba komunidade nasaun seluk nia leet,” Vise-Ministru ne’e informa ba jornalista sira iha ámbitu eventu internasionál daruak Timor-Leste skill weeks ne’ebé hala’o iha Sentru Konvensaun Dili (CCD, sigla portugés), ohin.
Governante ne’e dehan, formasaun téknika profisionál hanesan instrumentu kualifikasaun ida, maibé sai mós motór estratéjiku atu ita-nia nasaun dezenvolvimentu ekonómia no sosiál.
“Liuhusi ida-ne’e ita fó kbiit ba foinsa’e sira ho kompeténsia prátika koñesementu tékniku ne’ebé aliña ho nesesidade reál merkadu traballu nian, entaun ida-ne’e prepara ita-nia empreendedór sira atu lidera no halo inovasaun hodi kompete iha mundu globalizasaun ida,” nia dehan.
Nia informa, iha konstitusionál Governu da-IX komprometidu atu foku ba prinsipál sira hanesan dezenvolvimentu no hametin mikro-pekena no médiu empreza atu buka solusaun ba ensinu no formasaun tékniku profisionál iha área balun ne’ebé konsidera nu’udar prioridade.
“Área sira-ne’e mak hanesan área jestaun ba negósiu pekena, kontabilidade báziku, jestaun finanseira, merkadu dijitál, planeamentu estratéjiku hodi hadi’a sustentabilidade emprezariál no asesu ba merkadu sira-ne’ebé luan liu,” nia hateten.
Aleinde ne’e, iha ne’e mós interese tebes ba área komérsiu externa hanesan prosesu importasaun no exportasaun lajislasaun, alfandega, lojístika internasionál, negosiasaun, interkulturál no preparasaun ba integrasaun ASEAN nian.
Diretór Nasionál Dezenvolvimentu Mão de Obra (INDMO), Isabel Fernandes de Lima, hateten negosiante empreza sira-nia prezensa ohin signifika kompromisu fahe ida atu dezenvolve forsa ida-ne’ebé la’ós de’it iha abilidade maibé mós reziliente no prova ba futuru.
“Ha’u hakarak rekoñese no agradese espesifikamente ba ami-nia indústria lokál no organizasaun sira hotu tanba halo ita-boot nia prezensa sai disponivél atu tuir eventu loron rua ne’e. Ita-boot sira-nia partisipasaun importante tebes,” nia dehan.
Nia mós hakarak hato’o agradesimentu espesiál ida ba parseiru sira, partikularmente tanba afirma ona ba foinsa’e sira kona-ba sira-nia serbisu ne’ebé iha valór hodi atinje padraun kompeténsia nian, entaun ida-ne’e notável ba maneira ne’ebé sira sei fahe ho parte interesada sira indústria nian durante loron rua ne’e, no fornese fundasaun ida-ne’ebé metin ba diskusaun sira.
“Ami mós agradese tebes ba ami-nia oradór konvidadu internasionál sira, ami espresa ho apresiasaun sinseru ba ami-nia parseiru xave sira indústria nian no partisipante internasionál sira seluk. Obrigadu ba ita-boot nia viajen mai Timor-Leste hodi fahe ita-boot nia perspetiva, prátika no aproximasaun sira-ne’ebé iha valór kona-ba papél krítiku no indústria hodi maximiza apoiu ba na’ok, hasa’e abilidade no hadi’a fali ita-nia joven sira,” nia dehan.
Nia esplika, empreza sira-nia hanoin sira esensiál tanba Governu serbisu atu rezolve falta xave sira no taka abilidade sira-ne’ebé iha sira-nia ekipa nia sentru sira, nune’e nia mós sei destaka katak fórum ida-ne’e fornese oportunidade ida ne’ebé moris no úniku.
Tanba ida-ne’e mak momentu ida ba instituisaun sira, reprezentante sira, no envolve diretamente ho líder sira indústria nian no importante de’it ba ema sira indústria nian atu envolve ho sira ne’ebé lidera instituisaun formasaun sira.
Nune’e, interkámbiu diretu sira-ne’e importante tebes atu harii sistema ida-ne’ebé responsivu no efetivu liu, iha loron rua oin mai, Governu sei konvoka iha sesaun dedikadu sira ba iha setór oioin ne’ebé trasa iha sira-nia ajenda ekipa nian.
Nia fiar katak, empreza sira-nia partisipasaun ativu no kontribuisaun sira-ne’ebé iha valór sei sai instrumentál hodi harii forsa traballu ida-ne’ebé rejiliente ho kualidade no prontu ba futuru ba ita-nia nasaun no nasaun luan.
Delegasaun APIEDA Xíneza, Allan Yang hateten sira mós iha sukursál sira seluk iha Xina, ne’ebé planeia atu harii sukursál sira iha Brunei. Dezde sira-nia inisiativa, sira hetan orientasaun husi parte kompeténsia sira no sira mós fasilita ona kolaborasaun sira edukasaun indústria nian entre sidade liu 60 no eskola liu 200 iha Xina.
“Ami mós lansa parseria ofisiál ho ajénsia Governu estranjeiru liu 20, eskola besik 100 iha rai-li’ur, barak-liu husi projetu kolaborativu sira-ne’e implementa ona ho susesu no realizasaun sira-ne’e hetan rekoñesimentu luan husi Governu Xinés, Governu estranjeiru, no embaixada sira iha Xina,” nia dehan.
Nia dehan, ema moris iha era ida transformasaun kapitál nian, kadeia fornesementu globál sira muda hela dijitalizasaun simu hela setór hotu-hotu, no indústria hanesan enerjia renovável no artifisiál intelijénsia (IA), teknolojia intelijente sira mosu ho velosidade aas. Maibé, dezafiu ida mak sei iha. Indústria avansa lalais liu duké fornesementu talentu kualifikadu.
“Maske ho nia baze ne’ebé relativamente ki’ik, Timor-Leste hetan kreximentu ne’ebé lalais hanesan mobilizasaun agrikultura, kímiku gazolina, ekonomia tasi nian ne’ebé kle’an, lojístika intelijente, intelijénsia artifisiál, dezenvolvimentu infraestrutura mak área sira hotu ne’ebé mak presiza avansu urjentemente,” nia hateten.
Rítmu aselerasaun husi atualizasaun indústria nian obriga integrasaun indústria no edukasaun nian, bazeia ba objetivu sira-ne’e no bazeia ba sira-nia esperiénsia prátika. Partikularmente konsidera karáterístika dezenvolvimentu Timor-leste no rejiaun ne’ebé hale’u, nia sei propoin proposta espesífiku tolu ba kooperasaun iha futuru.
“Ami sei hamutuk harii komunidade padraun indústria edukasaun abilidade nian iha sudeste aziátiku, hahú ho autorizasaun Timor-Leste nu’udar indústria xave ida,” nia informa.
Liuhusi dezenvolve padraun sertifikasaun abilidade nian iha área sira-ne’ebé presiza urjente iha Timor-Leste, hanesan prosesamentu agrikola, enérjia renovavél, infraestrutura no kuidadu saúde.
Entaun iha futuru, sertifikadu abilidade sira-ne’ebé foin-sa’e Timor-Leste sira hetan sei la’ós de’it apropriadu ba servisu lokál sira maibé mós hetan rekoñesementu rejionál, hodi lori ba sira oportunidade ba empregu no bolsa estudu agrikola iha sudeste aziátiku.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




