iklan

NASIONÁL, HEADLINE, SAÚDE

Menzies realiza simpóziu dalimak ho konseitu one health

Menzies realiza simpóziu dalimak ho konseitu one health

Menzies Timor-Leste, Ministériu Saúde, Sentru Austrália ba Peskiza Agríkola Internasionál (ACIAR, sigla inglés), Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta no Ministeriu Edukasaun, hala’o simpóziu kona-ba konseitu “saúde ida” iha CDD. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes.

DILI, 23 Setembru 2025 (TATOLI) — Menzies iha Timor-Leste hamutuk ho Ministériu Saúde halo simpóziu dalimak ho konseitu one health hodi hametin kolaborasaun lokál entre ema, animál no saúde ambientál iha Timor-Leste, hodi halo prevensaun hasoru moras oioin.

Tanba Menzies ho vizaun atu hetan solusaun sira-ne’ebé dura ba problema saúde sira ne’ebé importante, ho objetivu atu atinje hadi’a saúde ne’ebé sustentável liuhosi eselénsia no lideransa iha peskiza, edukasaun no dezenvolvimentu kapasidade.

“Simpóziu ida ohin ne’e kona-ba one health ne’ebé halo ba dala-lima (dalimak) iha Timor-Leste ho konseitu one health ne’e hateten katak, moras sira-ne’ebé mak mosu iha ema, banhira atu halakon mak ita bele halo intervensaun kompreensivu, katak animál, ambiente no ema, buat tolu ne’e liga ba malu,” Asesór Tékniku Seniór iha Menzies Timor Leste, Nelson Martins, ko’alia iha Sentru Konvensaun Dili (CCD, sigla inglés), tersa ne’e.

Nia dehan, moras hirak-ne’ebé impaktu husi ema haan na’an barak husi animál ne’ebé mak infetadu moras oinoin, ezemplu rabies no lumbringa iha na’an fahi, entaun afeta ba ema-nia saúde.

Eis Ministru Saúde ne’e fó-sai katak, durante ne’e Ministériu Saúde haree liu ba ema banhira moras hodi halo tratamentu maibé la hatene ambiente rasik ne’e ladi’ak.

Nia fó ezemplu, fo’er sira, ema haree katak ai-han sira balun sei fo’er, buat sira-ne’e hotu implika ba saúde ema nian.

“Entaun ita tenke bolu atensaun nune’e bele hadook moras sira-ne’e hotu,” nia fó hanoin.

Vise – Ministru Saúde ba Operasionalizasaun Ospitár (VMSOO), Flávio Brandão Mendes de Araújo, agradese ba instituisaun hirak-ne’ebé mak durante apoia finansiamentu, hodi lori aprosimasaun saúde ne’ebé mak interligadu husi Ministériu Saúde, Ministériu Agrikultura, Peska no Pekuária ba alvu ida deit katak, saúde animál, saúde ema nian no ambiente ne’ebé durante ne’e interligadu.

Nia dehan, moras ema nian no ambiente sai fatór determinante ba saúde públika, entaun simpíziu ida-ne’e ba dalimak bolu peritu sira mai husi fatin barak, inklui timoroan sira-ne’ebé mak envolve ka serbisu hamutuk.

“Entaun servisu ida-ne’e hanesan servisu saúde públika nian atu eleva liután servisu tékniku sira katak ai-moruk barak mak reziste ona ba mikrobia iha ita-nia rain, entaun rezultadu sira-ne’e ita hetan liuhusi aprosimasaun ida-ne’ebé mak ohin halo simpóziu hamutuk,” Flavio esplika.

Jerente Sentru Austrália ba Peskiza Agríkola Internasionál (ACIAR, sigla inglés), Luís de Almeida, agradese ba Ministériu Saúde, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Ministeriu Edukasaun no ekipa Menzies ho parseiru dezenvolvimentu sira hotu ne’ebé hamutuk hodi konvoka simpóziu ida-ne’ebé sai momentu importante ba promosaun ajenda saúde ida (one health) iha Timor-Leste.

Nia fó-sai katak, daudaun ne’e Timor-Leste hasoru hela dezafiu sira-ne’ebé interligadu, mak hanesan menus seguransa ai-han, taxa má-nutrisaun sei aas, moras zoonótika oioin, presaun ambientál sira no infraestrutura ne’ebé sei limitadu.

“Haree ba kestaun hirak-ne’e mak abordajen saúde ida-ne’ebé liga ba saúde umanu, animál no ambiente esensiál iha kontestu ohin loron no atu rezolve kestaun hirak-ne’e ho efetivu,” nia katak.

ACIAR nu’udar ajénsia Governu Austrália nian ne’ebé hamriik ho misaun atu atinje sistema agríkola sira-ne’ebé produtivu no sustentável.

Objetivu estratéjiku atu hadi’a seguransa ai-han no hamenus kiak entre agrikultór ki’ik sira no komunidade rurál sira sai sentrál ba objetivu, vizaun no misaun ACIAR nian

Misaun ACIAR nian mak atu kontribui mellora meiu subsisténsia liuhosi apoia peskiza ba dezenvolvimentu, inklui hasa’e kapasidade nasaun parseira sira-nian iha setór agrikultura, peska, floresta no oinsá jere rekursu naturál sira ho sustentável.

Nune’e mós objetivu estratéjiku atu hadi’a seguransa ai-han no hamenus kiak entre agrikultór ki’ik sira no komunidade rurál sira sai sentrál ba objetivu, vizaun no misaun ACIAR nian

“Tanba misaun ida ne’e duni, mak ACIAR hala’o ninia parseria ho Timor-Leste hahú kedas husi tinan 2000 ho peskiza agríkola sira ba esforsu dezenvolvimentu Timor-Leste nian,” nia konklui.

Notísia relevante: Programa Wolbachia: MS-Menzies husik ona susuk 8.141 iha Dili

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór: Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!