iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Ministra Finansa konsidera pagamentu eletróniku ajuda redús risku korrupasaun

Ministra Finansa konsidera pagamentu eletróniku ajuda redús risku korrupasaun

Sesaun hasai foto hamutuk iha serimónia lansamentu sistema pagamentu elektróniku, iha auditóriu Ministériu Finansa, Aitarak-Laran, Tersa (23/09/2025). Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 23 Setembru 2025 (TATOLI)–Ministra Finansa, Santina Cardoso konsidera, prezensa husi pagamentu eletróniku ba pagamentu taxa importasaun aduaneira ne’e bele ajuda redús risku ba korrupsaun.

Ministra hato’o asuntu ne’e iha serimónia lansamentu sistema pagamentu eletróniku ba taxa aduaneira liuhusi internet no mobile banking.

“Benefísiu sira ne’ebé oferesidu husi sistema internet no mobile banking iha kontestu Timor-Leste nian fahe ba parte haat hanesan hadi’a Imajen no hasa’e konfiansa, redús risku korrupsaun, hasa’e kredibilidade informasaun, no halais prosesu pagamentu,” Ministra Finansa hato’o ba Jornalista, iha auditóriu Ministériu Finansa, Aitarak-Laran, Tersa ne’e.

Notísia relevante : Alfándega no BNCTL introdús pagamentu eletróniku ba taxas aduaneira

Sistema pagamentu eletróniku sei oferese instrumentu ne’ebé forte atu kombate korrupsaun tamba pagamentu taxa aduaneira sei halo liuhusi meiu ida transparente liu, akuntável, no efisiente.

“Ita-nia kliente sira sei la presiza ona hasoru malu ka halo kontaktu fíziku iha banku atu realiza pagamentu,” nia akresenta.

Sistema e-payment ne’e sei fornese mós dadus ne’ebé kredível, lais no efetivu, ne’ebé dadus ne’ebé loos no kredível ne’e importante ba Ministériu Finansa no Governu hodi utiliza nu’udar baze estatístika ba analiza no foti desizaun.

Nune’e, bele fó benefísiu imidiata ba importadór no exportadór sira tamba la presiza ona aprosima banku hodi halo pagamentu no la enfrenta prosesu burokrasia.

“Ita sei la presiza ona imprime dokumentu barak hodi rezolve asuntu pagamentu no bele ona prosesa pagamentu iha ne’ebé de’it, iha kualker tempu ka oras hodi liberta sasán ka merkadoria ne’ebé mak to’o ona iha Portu,” Ministra katak.

Hodi hatutan : “Entaun sistema ne’e sei serve duni ba ita-boot sira-nia serbisu, poupa tempu, poupa osan no sei hasa’e mós imajen di’ak kona-ba Governu no Estadu iha komunidade nia matan.”

Dezenvolvimentu ne’e hola parte iha kompromisu IX Governu Konstitusionál ne’ebé atu moderniza prosesu sira hodi hasa’e efisiénsia, transparénsia no redús kustu, iha tempu hanensan promove boa governasaun hodi kontribui hasa’e kapasidadade instituisionál no dudu kresimentu ekonimia iha Timor-Leste.

Jornalista     : Alexandra da Costa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!