DILI, 29 Setembru 2025 (TATOLI) – Parlamentu Nasionál (PN) aprova akordu lima kona-ba adezaun Timor-Leste (TL) ba Akordu kona-ba Estabelesimentu Fundu Fidusiáriu ba Saúde Animál iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés) no Protokolu Altera Akordu nian, Akordu Kooperasaun Enerjétika ASEAN no Akordu Liberalizasaun Servisu Transporte Aéreu, Akordu Janela Únika, no Aduaneira.
Akordu kona-ba Estabelesimentu Fundu Fidusiáriu ba Saúde Animál ne’e ho objetivu mak kria mekanizmu finanseiru rejionál dedikadu hodi apoiu programa no inisiativa prevensaun, kontrolu no eradikasaun moras animál ho espesiál foku moras transfronteira ho pontensiál impaktu iha saúde públika, seguransa alimentár no ekonomia Estadu-membru.
Fundu ne’e hanesan instrumentu solidariedade no kooperasaun rejionál, promove mobilizasaun rekursu ba fortalesimentu saúde animál. No dezenvolvimentu kapasidade téknika no instituisionál no apoiu implementasaun polítika sanitária aliña ho prinsípiu abordajen integrada.
Protokolu ne’e mellora mekanizmu operasional no jestaun fundu, asegura efisiénsia aas, transparánsia no aliñamentu no nesesidade atuál Estadu-membru, inklui país sira ne’ebé iha prosesu adezaun.
Akordu ne’e konstitui faze estratéjika iha prosesu integrasaun rejionál, permite país asesu finansiamentu tékniku no instituisionál hodi reforsa ninia sistema vijilánsia, resposta sanitária no dezenvolvimentu setór agropekuáriu, iha konformidade ho padraun rejionál ASEAN.
Tuir relatóriu no pareser Komisaun B ba asuntu Negósiu Estranjeiru, Defeza no Seguransa, tuir artigu 2 iha kriasaun fundu ne’e kada Estadu-membru kontribui ho osan ba Fundu tuir kalendáriu kontribuisaun define $100.000 no $300.000 distribui ba tempu tinan lima ka neen.
Komisaun konsidera pakote instrumentu internasionál ne’ebé ezije hodi iha roteiru ne’ebé iha konstitui kumprimentu no obrigasaun prevista ba adezaun país nian ba ASEAN. Nune’e favoravel atu hetan aprovasaun proposta rezolusaun ne’e.
Kona-ba aprovasaun adezaun Timor-Leste (TL) ba Akordu Kooperasaun Enerjétika iha ASEAN ho ninia Protokolu Rua no Alterasaun (1995-1997), akordu ne’e asina iha Manila iha 24 Juñu 1986 ho ninia Protokolu Alterasaun 1995 no 1997 atu estabelese kuadru jurídiku ida vinkulativu kooperasaun rejionál iha matéria enerjia, abranje seguransa enerjétika, efisiénsia no konservasaun, formasaun téknika no promosaun investimentu iha setór.
Rekoñese setór enerjétiku nu’udar pilár esesiál seguransa nasionál no dezenvolvimentu ekonómiku, ho integrasaun Timor-Leste ba Akordu ne’e no ninia Protrokolu Alterasaun pasu desizivu hodi krexe seguransa enerjétika, diversifikasaun fonte asesu teknolojia, formasaun no investimentu rejionál.
Kontribui hodi fortalese reziliénsia país hasoru xoke enerjétiku no risku ambientál, permite partisipa iha mekanizmu rejionál emerjénsia enerjétika, efisiénsia no konservasaun, benefísiu transferénsia teknolojia boa prátika.
Relasiona ho aprovasaun ba adezaun ba Akordu Multilaterál ASEAN kona-ba Liberalizasaun Totál Servisu Transporte Aéreu ba Karga ho ninia Protokolu rua ne’e asinadu iha 2009 ho objetivu liberaliza servisu karga aérea entre Estadu-membru asesu direitu tráfegu, izensaun aduaneira no uzu aeronave arrenda, kompleta ho Protokolu rua kona-ba pontu dezignadu no aeroportu internasionál.
Adezaun ba Protrokolu ne’e reprezenta pasu estratéjiku ba integrasaun plena Timor-Leste iha komunidade ASEAN, reforsa konetividade lojístika, komérsiu no insersaun rejionál país.
Janela Únika
PN aprova mós proposta rezolusaun númeru 32/VI(2a) aprova adezaun país ba Akordu no Protokolu ASEAN kona-ba Janela Únika.
Akordu ne’e adotadu iha Kuala Lumpur, Malázia 4 Setembru 2015, konstitui rejime jurídiku vinkulativu ba implementasaun Janela Únika ASEAN nu’udar plataforma dijitál rejionál ba troka eletrónika informasaun komersiál, aduaneira no lojístika.
Janela Únika ASEAN konstitui infraestrutura instituisionál esensiál ba aplikasaun efisiente dispozisaun Akordu kona-ba Komérsiu Merkadória ASEAN, inklui fasilita sirkulasaun transfronteira merkadoria.
No promove transparénsia iha prosedimentu aduaneiru, redús barreira laiha tarifa no asegura intoruperabilidade sistema nasionál Janela Únika Estadu-membru ASEAN.
Matéria Aduaneira
Aprova mós proposta rezolusaun PN númeru 33/VI(2a) adezaun país ba Akordu ASEAN iha Matéria Aduaneira.
Akordu ne’e adotadu iha Phnom, Kamboja, iha 30 Agostu 2012, ho objetivu armoniza no norma prosedimentu aduaneiru, promove no fasilitasaun komérsiu rejionál no reforsa kooperasaun téknika entre Estadu-membru ASEAN.
Akordu ne’e reprezenta pasu esensiál ba Timor-Leste nia integrasaun iha ASEAN kontribui hodi modernizasaun administrasaun aduaneiru nasionál, aumenta transparénsia no efisiénsia prosedimentu no promosaun ho previzibilidade aas ba operadór ekonómiku.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




