iklan

SAÚDE

OMS realiza seminariu “Aihan saudável no matadalan aplikasaun livre tabaku”

OMS realiza seminariu “Aihan saudável no matadalan aplikasaun livre tabaku”

Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Timor-Leste, Arvind Mathur. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 03 Outubru 2025 (TATOLI)—Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS) iha Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten OMS hamutuk ho Ministériu Saúde (MS no Ministériu Edukasaun (ME) realiza semináriu kona-ba ai-han saudável no matadalan livre husi tabaku ne’e, ho objetivu atu harii eskola sira saudável no seguru ba labarik sira iha territóriu.

“Workshop krítiku rua (2) ne’e hanesan norma ai-han saudável ba vendedór eskolár sira no kona-ba matadalan aplikasaun livre tabaku nian iha instituisaun edukasionál sira. Tópiku rua (2) ne’e ho objetivu atu harii eskola sira ne’ebé saudavel liu no seguru liu ba ita-nia oan sira,” Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten ba jornalista sira, iha salaun INSP-TL, Comoro.

Nia afirma, iha tinan 2022 ekipa saúde eskolár husi OMS nian hala’o levantamentu baze ida-ne’ebé detallu, la haree ba saida mak akontese iha eskola nia resintu.

“Iha Dili kuaze eskola hotu-hotu hale’u ho vendedór aihán ne’ebé preparadu ho lalais no bevidas ne’ebé ho levél asukar ass. Iha Ermera, kada eskola ida-idak ne’ebé hetan amostra lokaliza besik ba loja alkol no tabaku nian, ne’e ladun di’ak,” nia dehan.

Tuir levantamentu dadus ne’ebé OMS halo, konsege hetan ezemplu pozitivu iha Vikeke, resintu eskola nian laiha loja alkohol no tabaku.

Tanba ne’e, OMS konsidera ida-ne’e hatudu katak labarik sira bele hetan protesaun husi produtu sira -e’ebé estraga saúde.

“Ida-ne’e mak ami nia dalan ba oin. Ami nia solusaun mak aproximasaun unifikadu. Ami propoin hela enkuadramentu nasionál ida-ne’ebé define ho klaru, saida mak saudável no saida mak la saudável. Enkuadramentu ida-ne’e sei sai instrumentu ida ba munisípiu sira no eskola sira atu regula hamutuk ambiente vendedór nian,” nia haktuir.

Arvind afirma, OMS nia prezensa la’ós atu hasai meiu subsisténsia husi vendedór sira maibé OMS hakarak servisu hamutuk ho vendedór sira maibé atu halo mudansa ida ba aihaan saudável.

“Esforsu hamutuk ida-ne’e harii fundasaun ba padraun eskola seguru nian. Hahú ho hasai aihán lalais ka instant no tabaku, ita bele harii karaterístika sira-ne’ebé saudável liu hanesan moru ne’ebé loos iha eskola, sentina separadu iha eskola, no bee- moos ba labarik ida-idak. Nutrisaun di’ak no ambiente ne’ebé seguru hadi’a konsentrasaun, hamenus absenteizmu no hasa’e dezempeñu akadémiku,” nia dehan.

Iha fatin hanesan, Diretora Jeral Prestasaun Saúde iha Ministériu Saúde, Elisabeth Letomau hateten tuir relatóriu husi Global Youth Tobacco Survey (GYTS) iha tinan 2019, estudante sira ne’ebé atualmente fuma ona tabaku 22,5%.

“Tuir relatóriu 2023, atualmente fuma iha 42,8% no 60% utiliza tabaku kualker forma-subliña presiza prevensaun forte iha eskola sira. Kestaun ba tabaku ne’e hanesan urjente. La eziste nivél seguru ba espozisaun ba Tabaku. Labarik sira ne’ebé Crese iha ambiente kauza husi fumadór pasivu ka observa hela adultu maiór probabilidade atu sai fumadór,” Elisabeth relata.

Nia esplika tan, konsumu tabaku bele bele provoka moras kankru pulmaun, moras kardiaku no moras respiratória Krónika. Ho razaun ida-ne’e, eskola sira tenke livre husi tabaku, la’ós de’it proteje labarik sira husi espozisaun, maibé mós atu lori mensajem ida klaru katak eskola mak hanesan espasu ba saudável no seguru.

“Bainhira ita proteje labarik sira husi hahán perigu sira, hanesan hahan no hemu bebida midar no tabaku, ita la’ós proteje de’it sira-nia saúde ba ohin loron, maibé mós sira-nia aprendizajen no dezenvolvimentu boot ba ita-nia nasaun,” nia dehan.

Iha sorin seluk, Diretór Jerál Eskola Ensinu Báziku, Apolinario Serpa Rosa, hateten atividade ne’e importante tebes atu hadi’a saúde labarik estudante sira iha nivél Pre-Eskolár no nivél Sekundariu.

“Sasán sira ne’ebé mak atu faan iha resintu eskola ne’e tenke ho nutrisaun ne’ebé mak di’ak, la bele prejudika fali ba ita-nia oan sira-nia saúde, entaun seminariu ne’e importante tebes,” nia hateten.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór         : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!