DILI, 13 Outubru 2025–Timor-Leste destaka papél transformadór Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIK) iha ámbitu haburas globalizasaun no dezenvolvimentu sustentável iha debate jerál Organizasaun Nasaun Unida (ONU) iha Nova Iorke.
Reprezentante Misaun Permanente Timor-Leste ba Nasaun Unida (ONU), Lino Natalino Barreto durante halo aprezentasaun hateten, esforsu nasaun mak atu uza teknolojia hanesan motór ba dezenvolvimentu no inkluzaun sosiál.
“Timor-Leste halo ona esforsu hodi aproveita TIC hanesan instrumentu dezenvolvimentu nian. Estratéjia Timor Dijitál 2032 hakarak uza teknolojia dijitál sira hodi hametin governasaun, diversifika ekonomia, no hadi’a serbisu públiku sira iha área sira hanesan saúde, edukasaun, no agrikultura,” Lino Natalino Barreto hateten liuhusi nota ne’ebé Ajénsia TATOLI asesu, Segunda ne’e.
Notísia relevante : UNICEF apoia ekipamentu teknolojia informasaun no komunikasaun ba eskola 30
Nia esplika, transformadór TIK iha Intelijénsia Artifisiál hanesan motór xave ida ba konetividade globál no progresu ekonómiku.
Maski ho ninia potensiál transformativu, nasaun vulnerável barak, nasaun menus dezenvolvidu sira no Estadu illa ki’ik sira iha dezenvolvimentu kontinua hasoru limitasaun signifikativu sira iha termu infraestrutura, asesibilidade, no literasia dijitál. Lahó polítika inkluzivu no kooperasaun internasionál, dezigualdade sira-ne’e bele sai a’at liután.
Tuir Lino Barreto, estratejia ne’e foin lalais atualiza hodi integra Intelijénsia Artifisiál hodi reforsa kompromisu nasaun nian ba avansu teknolójiku. Entre projetu sira ne’ebé iha impaktu maka’as maka Kabu Submarinu, ne’ebé lansa iha Juñu tinan kotuk no espansaun ba internet satélite Starlink, ne’ebé hadi’a maka’as konetividade no asesu dijitál iha nasaun.
“Dezenvolvimentu sira ne’e, Timor-Leste halo ona progresu signifikativu iha asesu literasia dijitál, ho potensiál ne’ebé aumenta ba komérsiu eletróniku no komprensaun boot husi públiku kona-ba ferramenta dijitál sira,” nia akresenta.
Responsável ne’e subliña katak Timor-Leste reafirma nia kompromisu atu uza TIK hodi hamenus dezigualdade sira, kapasita sidadaun sira no harii futuru ida ne’ebé inkluzivu, ligadu no sustentável.
Jornalista : Arminda Fonseca
Editora : Julia Chatarina





