iklan

NASIONÁL, DILI, HEADLINE

Governu sei taka I.P no E.P ne’ebé la rekolla reseita 50%

Governu sei taka I.P no E.P ne’ebé la rekolla reseita 50%

Ministra Finansa, Santina Cardoso. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 06 Novembru 2025 (TATOLI) – Ministra Finansa (MF), Santina Cardoso, hateten Governu sei taka Institutu Públiku (I.P) no Empreza Públika (E.P) ne’ebé la rekolla reseita 50% hodi sustenta nia despeza iha tinan rua tuituir malu.

Nia rekoñese orsamentu Estadu tranferénsia ba Empreza Públika sira, tinan-tinan iha aumentu, maibé bainhira kompara ho reseita seidauk kobre sira-nia despeza rasik. Entaun Governu haree hela atu halo previzaun no relatóriu sira ne’ebé mai husi E.P no I.P sira.

“Iha Lei Enkuadramentu Orsamentál no Jestaun Finanseira Públika, iha artigu balun ne’ebé Konsellu Ministru foin aprova, ezije I.P no E.P iha papél ne’ebé rekolla reseita. Atu nune’e mínimu sira iha 50% despeza sira-nia bele kobre husi reseita própria sira-nia rasik, bainhira sira la to’o 50% tinan rua tuituir malu, entaun ita bele halo revizaun taka Institutu Públiku inklui Empreza Públika’,” nia hato’o iha debate proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 faze jeneralidade loron daruak iha Parlamentu, kinta ne’e.

Primeiru-Ministru (PM), Xanana Gusmão, dehan Governu buka kurrije difikuldade ne’ebé iha.

“Empreza Públika la fó reseita ba Estadu, loos duni ami buka korrije difikuldade boot, tanba Empreza Públika ne’e, la’ós ami mak kria. Kria uluk tiha ona, ne’ebé agora buka susar tebes, tanba gasta de’it osan, dehan ami Empreza Públika ona independente, laiha mai tama liman iha-ne’e, iha problema oioin, tanba ida-ne’e ami buka nafatin atu korrije, mak lei ona ne’ebé tenke halo fali ida-ne’e,” Xefe Governu informa ba deputadu sira.

Iha relatóriu no paresér Komisaun C Asuntu Finansa Públika, iha proposta OJE 2026 rekomenda ba Governu promove avaliasaun independente abranjente ida kona-ba dezempeñu finanseiru, ekonómiku no sosiál empreza públika sira.

Rekomenda mós haree rejime jurídika Empreza Públika, dezatualizadu no la reflete nesesidade, komplesidade nein espesifidade atuál iha setór emprezariál Estadu, konta mós ho profundu transformasaun akontese iha ekonomia nasionál no modelu governasaun públika dezde ninia aprovasaun.

Nune’e, rekomenda ba Parlamentu atu halo revizaun ho hanoin atu atualiza respetivu rejime jurídiku sira, hametin mekanizmu governasaun, fiskalizasaun no responsabilizasaun empreza públika sira-nian.

Deputadu KHUNTO, Luis Roberto, kontinua preokupa E.P no I.P sira kontinua dependénsia orsamentu Estadu.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2025/10/22/edtl-aprezenta-projetu-solar-pv-atu-redus-kustu-kombustivel/

 Jornalista : Nelson de Sousa

Editór : Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!