DILI, 15 Janeiru 2026 (TATOLI)–Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, kinta ne’e, hasoru malu ho Xefe Estadu José Ramos-Horta hodi atualiza serbisu ne’ebé Governu hala’o durante ne’e.
“Hasoru ita-nia Prezidente ami ko’alia kona-ba situasaun jerál, ha’u informa katak iha Konsellu Ministru horisehik ami aprova ona Dekretu-Lei ida kona-ba kontratu termu sertu ba funsionáriu administrasaun públika sira,” Xanana hateten ba jornalista sira hafoin ramata enkontru ho Xefe Estadu iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pite.
Nia dehan, prosesu ba Dekretu-Lei ne’e kle’ur uitoan maibé Konsellu Ministru haree ho didi’ak no konsege halo aprovasaun maske ba futuru sei iha problema uitoan.
“Ida-ne’e bele mós problema uitoan maibé ami sei buka resolve. Maibé importante tebes tanba durante ne’e laiha regra didi’ak atu regula, ita haree katak osan barak mak tau hela iha ne’ebá maibé produtividade laiha,” nia dehan.
Ho nune’e, Xanana Gusmão louva ho Prezidente Komisaun Funsaun Públika ne’ebé hala’o serbisu maka’as tebes hodi hadi’a lakuna hirak ne’ebé mosu liuliu ba funsionariu sira hotu.
“Ha’u fó de’it ezemplu ida katak problema kazuál hatama no hatama, problema tau tiha osan iha instituisaun ida, to’o iha fulan-Marsu no Abríl ba hatama tan ema, ida-ne’e mak problema. Maibé agora ba administrasaun públika tenke tuir regra ne’ebé iha ho loloos,” Xanana dehan.
Xefe Governu ne’e fó ezemplu seluk kona-ba funsionáriu balun iha funsaun públika hatama tiha lisensa sein vensimentu maibé ba servisu sai asesór iha ministériu balun hodi abandona nia serbisu ne’ebé importante.
“Ezemplu mak Diretora ida, iha fatin importante ida, serbisu kapas tebes, maibé iha maluk ruma ba sai boot, nia besik husu atu lisensa sein vensimentu. Ema seluk mak ba troka nia fatin halo serbisu la loos, nia ba tiha fatin seluk nu’udar asesór, la halo buat ida maibé nia iha fatin anteriór, bele kaer finansas. Nia ba fali asesór atu halo saida lerek, depois mandatu ida-nian hotu, nia fila-fali, ida-ne’e ita halimar ho serbisu. Buat sira-ne’e hotu, ita buka atu hadi’a,” Xanana dehan.
Dekretu-Lei ne’ebé konsellu Ministru aprova ona kona-ba termu kontratu funsionáriu administrasaun públika sei haruka ba Prezidente Repúblika iha tempu besik hodi halo aprovasaun.
Dekretu-Lei ne’ebé Konsellu Ministru aprova
Konsellu Ministru aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansa, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus no hosi grupu traballu ba reforma jestaun rekursu umanu iha Administrasaun Públika nian, kona-ba Rejime Jurídiku ba Kontratu Traballu ho Termu Sertu iha Administrasaun Públika.
Diploma ida-ne’e ho objetivu prinsipál atu estabelese rejime jurídiku ida-ne’ebé klaru, uniforme no transparente hodi selebra, jere no fiskaliza kontratu traballu ho termu sertu iha Administrasaun Públika, hodi garante utilizasaun ida ne’ebé responsável ba rekursu umanu no finanseiru Estadu nian hodi hatán ba nesesidade temporária servisu nian.
Entre medida prinsipál sira ne’ebé agora aprova ona mak definisaun ba prosedimentu rekrutamentu no selesaun nian bazeia ba kritériu méritu, transparénsia no igualdade jéneru, estabelesimentu regra sira-ne’ebé klaru kona-ba durasaun kontratu no sira-nia limite renovasaun ida-idak, kriasaun kategoria kontratadu no eskalaun remuneratóriu ho valór mínimu no másimu ne’ebé define ona nomós introdusaun ba mekanizmu jestaun no avaliasaun dezempeñu ne’ebé bazeia ba planu serbisu, relatóriu periódiku no indikadór sira rezultadu nian.
Diploma ne’e mós estabelese regra espesífiku sira kona-ba impedimentu, eskluzividade, benefísiu aplikavel sira, fonte finansiamentu nian no mós responsabilidades husi servisu rekursu umanu no Ministériu Finansa.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes






