DILI, 31 Janeiru 2026 (TATOLI)-Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, sábadu ne’e, inaugura edifísiu foun ba Tuberkuloze iha klínika Bairru-Pité Lanud, Dili.
Edifísiu foun ne’e ho naran Edifísiu TB dr Daniel Jhon Murphy. Konstrusaun ne’e realiza tanba hetan apoiu liuhusi subvensaun públiku husi Gabinete Apoiu Sosiedade Sívil (GASC, sigla portugés) iha orsamentu 2025 ho montante $146,699.
Xefe Governu, apresia klínika referida durante ne’e presta serbisu krusiál tebes iha asisténsia saúde ba populasaun sira, hodi husu atu kontinua nafatin.
“Saúde povu nian ne’e, la’ós Governu de’it ba ita hotu ne’ebé bele kontribui”, Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, hato’o iha diskursu iha ámbitu serimónia inaugurasaun ne’e.
Xanana apresia ba fundadór klínika matebian dr Daniel ninia serbisu fó ho laran tomak ba kuidadu saúde iha Timor-Leste hodi husik eransa di’ak tebtebes.
Tan ne’e, bele sai ezemplu ba profisionál saúde sira iha klínika ne’e kontinua atu serbi ho dedikasaun ho domin hodi valoriza sai nu’udar misaun boot fó tratamentu ba pasiente sira.
“La’ós atu simu osan de’it, maibé trata moras ne’e misaun ida, {no} la’ós profisaun ida, ho misaun ita ba kuida didi’ak dalaruma ai-moruk la kura, mais ho forma ita atende moras sira ne’e mós redus ona sira-nia sofrimentu”, nia enkoraza.
Iha fatin hanesan Prezidente Fundasaun Klínika Bairru-Pité, Inacio dos Santos, hateten edifísiu foun ne’e hanesan pasu ida ba melloramentu fasilidade saúde Fundasaun Klínika Barru-Pité Lanud nian hodi bele fasilita fornesimentu tratamentu ba moras tuberkulose ne’ebé kualidade atu nune’e bele elimina moras referida iha Timor Leste.
Tanba tuberkulose hanesan moras kontaziosa ida-ne’ebé kauza mortalidade aas iha mundu liliu iha Timor Leste, kada tinan timoroan 1.000-resin mak mate.
Nia dehan, maske Estadu Timor-Leste liu husi Ministéiru Saúde (MS), implementa ona Programa Nasionál Tuberkulose ho nia parseiru no estabelesimentu saúde sira iha territóriu halo ona esforsu tomak hodi redus ona taxa mortalidade liu porsentu 55%husi tinan 2015-2023, no hasa’e taxa susesu tratamentu bá porsentu 95%.
Maibé, tuir Global Tuberculosis report 2024 ne’ebé realiza iha loron 29 fulan-Outubru 2024, hatudu katak Timor-Leste kontinua sai segundu lugar nasaun ne’ebé ho taxa insidénsia tuberkuloze aas iha rejiaun Sudeste Aziátiku ho nia estimasaun taxa insidénsia 498 kada populasaun 100.000.
No, relatóriu Tuberkulose globál mós hatudu katak, Timor-Leste kontinua ho notifikasaun kazu iha fasilidade saúde sira iha 2023 hamutuk 6.171, husi númeru ne’ebé iha liu 51% mak bacteriological konfirmadu.
“Ida -ne’e signifika, liu pasiente tuberkulose 3.000-resin mak iha risku aas hodi halo transmisaun ba ema seluk, liliu família ou close contact sira”, nia dehan.
Dirijente ne’e, hateten ho situasaun ne’e Fundasaun Klínika Bairru Pite nu’udar fasilidade saúde no organizasaun sosiedade sívil iha kompromisu durante ne’e sai parseiru ho MS durante tinan-20 ona.
Nia informa dezde tinan 2010 Fundasaun ne’e kontribui ona detensaun no tratamentu ba moras tuberkulose hamutuk 8.341 ne’ebé kontribui mós atu elimina moras referida iha país ne’e.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




